Ettevõtjaks kahe tunniga on kiitmist väärt idee

Äripäev toetab justiitsminister Rein Langi algatust muuta ettevõtete asutamine lihtsaks ja kiireks. Kui justiitsministeeriumis valminud eelnõu heaks kiidetakse, siis on alates järgmisest aastast võimalik asutada osaühing või alustada tegevust füüsilisest isikust ettevõtjana paari tunniga.

Praegu on ka võimalik saada kiiresti ettevõtte omanikuks, aga see eeldab firma ostmist riiulifirmade müüjatelt. Nüüd väheneb riiulifirmasid vahendanud ettevõtete roll ja seega muutub ettevõtlusega alustamine odavamaks. Kiiruse eest pole vaja enam vahendajale maksta.

Langi ideed on kritiseeritud kahe argumendiga. Esiteks on avaldatud arvamust, et firmade kiire asutamine soodustab pettusi. Selline väide jääb toimetusele arusaamatuks, sest praegugi on tänu riiulifirmade vahendajatele võimalik endale kiiresti ettevõte osta.

Veel on väidetud, et ettevõtete asutamine pole Eestis suur probleem ja aeganõudev ettevõtmine. Kui sul on soov ettevõtlusega tegeleda, siis jõuad oodata ka need kaks-kolm nädalat, mis kuluvad ettevõtte asutamisele. Justiitsministeerium võiks kulutada oma aega olulisematele probleemidele. Selle argumendi autorid pole aga tõenäoliselt ise äris sageli osalenud. Nende ümberveenmiseks sobib samuti tuua näiteks riiulifirmade vahendajad. Kui ettevõtete asutamise kiirus rahuldaks ettevõtjaid, siis poleks ka nõudlust riiulifirmade järele.

Ettevõtete asutamise aeglust ja kulukust on varasematel aastatel kritiseerinud oma raportites Maailmapank. Viimases, eelmise aasta lõpus avaldatud raportis oli aga Maailmapank juba positiivsem ja kiitis, et Eesti on suutnud ettevõtete asutamiseks kuluvat aega 72 päevalt poole võrra lühendada.

Eesti ametnikud ning ettevõtjad on olnud küll Maailmapanga hinnangu suhtes skeptilised ja väitnud, et reeglina ei võta firmade asutamine siiski nii kaua.

Ettevõtete loomise kiirendamist lükkab tagant Euroopa Liit. Euroliidus on seatud eesmärk, mille kohaselt peab järgmise aasta lõpus saama liikmesriikides ettevõtte asutada nädalaga.

Lisaks sellele, et justiitsministeeriumis koostatud muudatused aitavad vähendada bürokraatiat avalikus sektoris, väheneb bürokraatia ka ettevõttesiseselt. Ettevõtja või tema palgal olevad töötajad ei pea näiteks enam osaühingut asutades või registriandmeid muutes kulutama aega notari juures käimisele. Vajalikud toimingud saab interneti vahendusel kiiresti korda ajada.

Positiivne on Langi soov litsentseeritavad tegevusalad kriitiliselt üle vaadata. Praegu on rohkem kui 45 seaduse või muu õigusaktiga kehtestatud üle 120 tegevusala, millel tegutsemiseks on vaja tegevusluba või litsentsi, mida omakorda annavad välja 25 eri riigiasutust. Lisaks näeb 19 muud seadust ette 60 tegevusala, millel tegutsemiseks küll ei ole vaja tegevusluba, kuid tegutsejal on vaja end registreerida. Sellele lisandub omavalitsuste õigus kehtestada lisanõudeid kauplemisele.

“Mõistliku ülevaate saamine on keeruline isegi kõrgharidusega juristile, rääkimata väikeettevõtjast,” on olukorda kommenteerides öelnud justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Urmas Volens (vt ÄP 14.06.2006).