Jürgenson kiitis GIBB-i tööd ja tunnustas erastamisnõustaja teeneid Eesti riigi ees.
“Mis puudutab väidetavat riigile tekitatud kahju, millele küsijad viitavad, siis siin tuleb rõhutada, et kõigepealt peab kahju olemas olema ning see peab olema tõendatud — praegu on Eesti Raudtee aktsiate erastamine ju alles pooleli, seega pole kahjust kui sellisest erastamise praeguses järgus üheski kontekstis võimalik rääkida,” märkis Jürgenson.
Küsijad peaksid Jürgensoni sõnul selgitama, mida nad peavad kahju all silmas ehk mida nad senises erastamise käigus kahjuna käsitlevad.
“Kui rääkida kahju eest vastutajast, siis reaalselt vastutada saab üksnes isik, kelle tegevus on tekkinud kahjuga põhjuslikus seoses. Kui aga kahju tekkinud ei ole, ei saa me rääkida ka vastutajast,” ütles minister.
“Mis puudutab minu vastutust ebaõnnestunud tehingu eest, siis kõigepealt tuleb küsida, millist ebaõnnestunud tehingut siin silmas peetakse — Eesti Raudtee aktsiate erastamise tehingut ei ole veel sõlmitud, seetõttu ei saa me ka seda ebaõnnestunuks lugeda,” rääkis Jürgenson.
Ministri sõnul on suures osas just GIBB-i teene ja ühtlasi tema tegevuse tulemuslikkuse väljund asjaolu, et kõikide pakkujate pakkumised on esialgsega võrreldes tõusnud kokku 397,5 miljonit krooni. “Seega ei saa me mingist kahjust või ebaõnnestumisest erastamise praeguses järgus mingil juhul rääkida,” lisas ta.
Kuigi Jürgenson nimetas GIBB-iga sõlmitud lepingut konfidentsiaalseks, kinnitas ta, et selles on konkreetselt määratud vastutus ja Eesti riigi õigus kahjutasule, mis võib ulatuda üle 50 miljoni krooni. “Aga selleks peab olema tõestatud, et GIBB on tekitanud kahju,” nentis ta.
Asjaolu, et erastamislepingu sõlmimine EEA nõukogu poolt paremuselt esimeseks pakkujaks tunnistatud Rail Estoniaga luhtus, on kahetsusväärne, möönis Jürgenson. “Kuid ei tähenda sugugi seda, et erastamine on ebaõnnestunud,” lisas ta.
