Annus ei taha olla esirikas
Ehitusgigandi Merko omanik Annus on inimene, kes aastaid ajakirjanduse radarile jäämata tegutseb. Tema ettevõtted on aga pideva piltnike ja tindipritsijate tule all.
Kohtumisele minnes ei oska ma midagi oodata, muidugi hiilivad ka minu peas uudised Annuse väljaütlemistest ning tema kinnipüüdmatu ükssarve staatusest ajakirjanike seas. Paremaks muudab suhtumise tõik, et Annuse kontor ei asugi, nagu enamikul tippjuhtidel, kõige kõrgema korruse kõige tagumises nurgas, vaid Järvevana tee alguses Merko maja teisel korrusel. Kohe välisukse kõrval.
“Te olete esimene, kes tuleb otse teisele korrusele. Tavaliselt kihutatakse viimasele korrusele, kus on hoopis teised firmad,” imestab Annus. Põhjus, miks ettevõtte juhi kontor on teisel korrusel, on selles, et rentnikud on kõrgemal korrusel ees. “Seal on pinnad kallimad,” põhjendab Annus. Mõnus sarkastiline huumor on Annuse puhul tavaline.
“Meedia on minust aga üldse väga halva pildi maalinud ja see haiglaste nimekiri (nii nimetab Annus rikaste edetabelit — toim) aina süvendab seda pilti. Halb on see, kui lastele öeldakse koolis, et näed, isa on sul siga, või naine loeb lehest, et millega ma jälle hakkama olen saanud. See ei ole mugav,” lisab Annus.
Annus peab oma suurimaks saavutuseks ehitusmehena Kumu ehitust, mille ehitusmured ja rõõmud veel tänagi meeles. “Muidugi on väga kihvt ehitis ka Hansapanga peakontor Riias. Et see hoone võitis äsja auhinna ja pandi samasse ritta selliste arhitektuurisaavutustega, nagu Kuala Lumpuri kaksiktornid ja Bilbao moodsakunstimuuseum, on väga hea tunne,” sõnab Annus.
Ajakirjanikke ligi ei lase
Ajakirjanikega heades suhetes olnud mehel käis 2002. aastal mingi krõks ning suu läks lukku. Kuni eilseni ei andnud ta üldse intervjuusid. Põhjuseks toob Annus ajakirjanike käitumise Indrek Neiveltiga tema kunagise nn siseinfo juhtumis.
Põhjus, miks Annus aga täna on uuesti meediat sooviva hoiaku võtnud, ei seisne suures andestamises või mõne hea haldja (loe: PR-firma) mõjus, vaid soovist midagi muuta.
“Kui ma varem meediaga suheldes olin lihtsalt siga, siis meediasuhtluste lõppedes muutusin SUUREKS seaks. Proovime nüüd siis uuesti seda muuta,” sõnab Annus.
Ajakirjanik, keda Annus hea sõnaga meenutab, on tänane Maalehe reporter Sirje Niitra.
“Temale ma ka ütlesin, et tooge mulle mu rahamäge näha. Aktsiate hind võib küll mitmekordistuda, aga ega seepärast neid aktsiaid veel maha müüda ega rahas püherdata,” sõnab Annus.
Talupoegliku tööga esinumbriks
Toomas Annuse aktsiate väärtust loetakse kümnekohalise rahanumbriga, täpsemalt kuulub talle 65% Merko Grupist ehk kokku 2,24 miljardit krooni. Annus ise ei ole sellega nõus. Peale selle on ta öelnud, et jõukus ei seisne ainult rahas.
Kolmandat aastat järjest rikaste edetabelis esikohta hoidev Annus on börsil noteeritud Merko Ehituse nõukogu ja selle emafirma Merko Grupi juhatuse esimees. Lisaks 72protsendilisele osalusele Merko Ehituses kuuluvad grupi koosseisu veel E.L.L. Kinnisvara, Merko Kaevandused ja Angroo Ehitus.
Kuu alguses 46. sünnipäeva pidanud Annuse tee edule ja rikkusele algas 5. novembril 1990. aastal, kui asutati EKE Merko, mis ostis tolleaegsesse EKE (Eesti Külaehitus) ettevõtete gruppi kuulunud EKE MRK varad ja kohustused.
Suurimaks Eesti ehitajaks tõusis Annuse juhitav ettevõte 1995. aastal, kui valmis Hansapanga peamaja Rävala puiesteel. Annus on valitud 2004. aastal ka EBSi aasta tippjuhiks.
Postimees on mõni aasta tagasi kirjutanud, et tegemist on sütelkõndimise spetsialistiga ning et tema valed otsused tulevad välja, kui kinnisvaraturg kokku peaks kukkuma.
“Mina ei usu, et kinnisvaraturg kokku kukub, ta jahtub seda jah ning see on ainuõige. Niimoodi piduriteta arutult kihutada ei ole mõistlik. Mina olen talupojamõistusega inimene ning rühin vaikselt sihile,” sõnab Annus.
Tugev strateeg ja niiditõmbaja
Uurides inimestelt, mida Annusest arvatakse, jääb peale suhtumine, et tegemist on ääretult tugeva strateegiga, tööka ja sihikindla inimesega, kes suudab hoida oma asjad alati korras, ei torise ega süüdista. Samuti peetakse Annust halliks niiditõmbajaks, kelle tegevus käib kulisside taga.
“Ma ei ole kunagi kaevanud kohtusse ühtegi ajalehte, ma ei ole kunagi maadelnud linna või riigiga mingite maade pärast. Ma üldiselt tahan rahulikult ja vaikselt oma asja ajada,” sõnab Annus.
Konkureeriva firma Skanska EMV juht Jaanus Otsa ütleb, et tema tunneb Toomast juba kümme aastat ning et nad on olnud seotud kümnekonna kohtuvaidlusega. “Ma ei saa öelda, et ma teda väga hästi tunneksin, kuid siis on ka küsimus, kas keegi teda tegelikult üldse tunneb. Toomas on väga tark, vitaalne ja töökas inimene, kuid paralleelselt arvatavasti ka keeruline ja vastuoluline isiksus. Aga mis tema puhul on kõige olulisem, on see, et ta ei anna kunagi alla. Kokkuvõtvalt on ta teinud suhteliselt õigeid asju õigel ajal, aga tal on olnud ka õnne,” sõnab Otsa.
Samas on ka teisi arvamusi. Nähakse, et temale endale on ka ehitussektori paha maine külge jäänud ning tänu sellele on teda ka seostatud kokkulepitud riigihangetes ja maade sahkerdamistes. Aga põhiliselt öeldakse, et mootorrattahuviline tervisesportlane on selline tüüpiline Eesti vana kooli ärimees.
Skandaalid saadavad tegevust
Meedias ringlevad skandaalid ja süüdistused erinevates jamades on Annust jälitanud pidevalt. Olgu siin tegu Kumu ehituse kallinemise, Eesti Postiga maatehingute või maa-ametis eelmisel nädalal lahvatanud skandaaliga.
Annus ütleb, et see on järgmine põhjus, miks tal ajakirjandusest kõrini sai ning ta ajalehtede lugemisest viimasel kahel nädalal täielikult loobunud on.
“Eesti Posti lugu Eesti Ekspressis näiteks oli selgelt suunatud Merkole ärapanemiseks. Seal on selged valeandmed sees. Maa-ameti juhtum on aga mulle siiani väga ebameeldiv ning ehmatus oli suur. Kinnitan aga käsi südamel, et meil seal midagi ebaseaduslikku ei ole,” sõnab Annus.
Annus: meedia ei tunne oma jõudu
Toomas Annus räägib, et Eestis on väga raske leida Eesti kapitalil põhineva ettevõtte tippjuhti, kes meediaga meelsasti suhtleks. Põhjuseks on ühepoolne mudaloopimine, kuni inimene on põlvili.
Härra Annus, aga äkki olete Te meedia suhtes liiga kompromissitu ning tahate väga omanäoliselt seda näha?
Ei, ei seda ma ei usu. Kui oled juba 45aastane, siis, kui kaua sa suudad seda jama kannatada, kui meedia pidevalt pommitab. Ma ei taha olla tegelikult meedias, ma tahan teha vabal ajal sporti, mitte kuuluda Kroonikas figureerijate nimekirja.
Lõpuks oli aga seis ju selline et Teilt kommentaari ei saanud ning isegi ei proovitud enam. See ju muutis kohe suhtumist?
Muutis, kuid mul on palve, ärge siis valetage lehes, kui ei ole saanud kommentaari. Ma toon näite. Merko viimane üldkoosolek. Ma palusin preili Annika Matsonilt, et kui nad avaldavad vale infot, siis avaldagu parandus ka sama suurelt ja samal lehel.
Tollel üldkoosolekul oli see teema, et Äripäev saatis küsimused, mis ei olnud koosoleku punktidega kooskõlas. Ainult üks küsimus oli õigesti esitatud. Ma ei saanud seadust rikkumata vastata küsimustele. Teie panite selle aga suure kella külge.
Millest tuleneb aga tendents, et kõik suurfirmad ajakirjanduse käest peksa saavad?
Eks see ole see pisikene kadeduse uss, mis hakkab murdma. Eriti, kui on Eesti omanik. Hansapank ehk on siin vastupidine näide, sest neil on välisomanikud.
Probleem on ka selles, et ajakirjandus suunab oma pilgu ainult inimesele, mitte tema tööle. Mina olen normaalne inimene ja ei taha, et minu eraelu näiteks Kroonikas paljastatakse. Rohkem võiks ikka rääkida inimeste tööst ja sisust.
Kas ajakirjandusega lõpetasite suhtlemise täielikult või ainult Äripäevaga?
Ma lõpetasin üldse selle ära. Aga teised ei ole ka intervjuusid küsinud. Päevaleht ja Postimees ei ole tõesti ka küsinud minult intervjuud. Põhjus on täna aga teada, miks lõpetasin suhtlemise. Täna teeb Neivelt Venemaal Tederi (kinnisvaraärimees Hillar Teder — toim) panga juures kaks päeva nädalas konsultandi tööd, muidu istub kodus. Äripäev ja Inno Tähismaa tampisid asjatult ühe erakordse mehe pikali. Ma pean Neiveltit erakordseks inimeseks.
Aga miks Te nüüd nõustusite ajakirjandusega suhtlema, ligi 5 aastat hiljem?
Mõtlesin, et äkki on nüüd aeg muutuda ning jälle rääkida.
Aga ma olen siiani seda meelt, et te ajakirjanikena teete inimestele ikka jubedalt haiget. Uskuge mind. Teie võim on meeletu.
Toomas Annus
• Sündinud 5. oktoobril 1960. aastal Kohtla-Järvel. Seal alustas ka kooliteed, jätkates seda 1975. aastal ehitus- ja mehhaanikatehnikumis. Lõpetas 1984. aastal tollase TPI tööstus- ja tsiviilehituse erialal, on ennast täiendanud Rootsi majandusjuhtide instituudis.
• Töömeheteed alustas kunagises Kirovi-nimelises kalurikolhoosis, oli seejärel EÜE Keskstaabis, sealhulgas 1987-1989 maleva komandörina. 1989-1991 juhtis EKE Mehhaniseeritud Rändkolonni. Aastast 1991 on seotud tänase ASiga Merko Ehitus, algul juhatuse esimehe, aastast 1997 nõukogu esimehena.
• Ta on ka Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse esimees, kuulub ka teistesse ettevõtjate organisatsioonidesse. Ta on Eesti Suusaliidu juhatuse liige, TTÜ Vilistlaskogu juhatus juhatuse liige.
• Toomas Annus on abielus ja peres kasvab kaks tütart ja poeg.
KUMU suurim valminud projekt
Merko suurprojektid
• Viru Vangla
• Eesti Kunstimuuseum (Kumu)
• Muuga söeterminal
• Viru Keskus
• Radisson SAS
• Ühispanga maja Tallinnas (Triikraud)
• Hansapanga maja Riias
• Hotell Tallink
• Eesti Panga Hoone
• Coca-Cola Plaza — multiplex-kino
• Tallinna Loomaaia Alpinaarium
osaleb kümnetes Firmades
Annusega seotud ettevõtted
• AS Merko Grupp (omand)
• AS Merko Ehitus (omand)
• AS Eesti Elecster (omand)
• AS Angroo Ehitus (omand Merko kaudu)
• E.L.L. Kinnisvara AS (omand Merko kaudu)
• Normanni Linnagrupi aktsiaselts (omand Merko kaudu, nõukogu liige)
• Osaühing Vara HTG (omand E.L.L. Kinnisvara kaudu, nõukogu liige)
• Tallinna Teede aktsiaselts (omand Merko kaudu, nõukogu liige)
• Sihtasutus Eesti Terviserajad (Merko on asutaja, Annus nõukogu liige)
• Tallinna Lennujaam (nõukogu liige)
• Eesti Ehitusettevõtjate Liit (juhatuse liige)
• Eesti Suusaliit (juhatuse liige)
• Lennart Meri Euroopa Sihtasutus (asutaja)
•
Allikas: Äripäev, Äriregister
