Kiirlaenude toel kiirelt rikkaks
Mehed on viimastel aastatel võtnud dividendidena välja osa kasumist, enamiku aga investeerinud omakapitali.
BIG pole läinud kaasa hullude projektidega
Parvel Pruunsild peab edu aluseks seda, et nemad hakkasid esimestena väikelaenudega tegelema. “Tuleb oma aeg ära oodata,” mõtiskleb Pruunsild. “Ega 90ndate aastate algul osanud keegi arvata, et selline tarbimistrall lahti läheb.”
Pruunsilla sõnul on samuti oluline hea juhtkond. “Omanikud igapäevasesse töösse ei sekku,” räägib Pruunsild. “Käsuliinid on korras ja subordinatsioon paigas.”
Vahur Volli sõnul on nad kogu aeg keskendunud vaid ühele asjale — BIGi arendamisele. “Me pole kunagi läinud kaasa selliste projektidega nagu näiteks punase elavhõbeda hullus,” muigab Voll.
Samas tunnistab Voll, et vähemalt kord kvartalis on nende juures käidud pinda sondeerimas, et äkki soovivad omanikud oma rahamasina maha müüa. “Nii kaua, kuni näeme arenguruumi ja suudame raha kaasata muul viisil, ei vaja me investorit ega kavatse ka börsile minna,” annab Voll mõista, et vähemalt praegu neil müügihuvi pole.
Kui veel mõned aastad tagasi suhtuti BIGi eelarvamusega, et sealt küsivad laenu inimesed, kes pankadest laenu ei saa, siis poolteist aastat tagasi saadud pangalitsents ja laialdane reklaamikampaania on firma mainet muutnud.
BIGi juhatuse esimehe Targo Rausi sõnul on ka turuolukord sedavõrd muutunud, et neid inimesi, kes teistest pankadest raha ei saa, peaaegu enam polegi.
Suurpangad võtavad BIGilt turgu, mitte vastupidi
Vahur Volli sõnul käib agressiivne reklaamimine nende pakutava kauba turunduse juurde. “Kui tahad väikelaenu palju müüa, pead olema kogu aeg pildil,” räägib ta. “Tarbimislaen on mõnikord puhas impulsstoode.” Volli hinnangul on ka suurpangad tarbimislaenude osatähtsust tõstnud. “Universaalpangad imbuvad vaikselt, ilma kärata meie nišši,” tõdeb Voll.
Hansapanga Grupi juht Erkki Raasuke ja SEB Eesti Ühispanga juht Mart Altvee ütlevad kui ühest suust, et BIGi kui krediidiasutuse tulek pole pangandusturgu mõjutanud. “Pigem on hoopis suured pangad nende mängumaale trügimas,” nendib Raasuke. Altvee hinnangul on BIG jätkuvalt agressiivne tarbimislaenude turul.
Teistelt pankadelt pole kliente üle löödud
Targo Rausi sõnul pole BIG teistelt pankadelt kliente üle löönud. “Laenuturg ja laenu soovivate inimeste arv on kasvanud,” põhjendab Raus. “Kui Hansapanga klient võtab meilt väikelaenu, ei tähenda see, et ta Hansapangast lahkunud on. Ta teeb seal endiselt paljud oma toimingud.” Rausi kinnitusel ei hakka üle 28 000 laenuklienti omav BIG kunagi arvelduspangaks ega võrdle end suurte universaalpankadega.
Mehed alustasid äri Mullist
Parvel Pruunsild ja Vahur Voll peavad oma tudengiajal tehtud ja hiigelkasumit tõotanud, kuid rõõmutult lõppenud tehingut heaks õppetunniks.
“Teenisime kokku vaid veidi üle 50 000 krooni,” meenutab Parvel Pruunsild esimest tehingut. “Saime kasumi asemel peamiselt kogemusi.”
Pruunsild ja Voll moodustasid 1991. aastal ASi Mull, mis hankis kütusekriisis vaevlevale Eesti Kütusele Leedu tuttavate kaudu usalduse peale 10 000 tonni masuuti Leedust.
Kui ilmnes, et Eesti Kütus tahab masuudišeloni eest maksta pooleaastase viivitusega, oli Mulli-meestel vesi ahjus. Täbarast olukorrast tuldi välja tänu Tartu linnale, mis ostis masuudi sisuliselt omahinnaga ära.
Aasta hiljem panid Pruunsild, Voll ja nende kolmas kompanjon Marek Kerna igaüks välja 10 000 krooni ning asutasid laenukontori ASi Liivimaa Lombard.
BIG on oma niši turul leidnud
Andres Kurgpõld
finantsinspektsiooni juhatuse liige
Finantsinspektsioon lähtub oma tegevuses alati ja eranditult kehtivatest seadusest, emotsioonidest ajendatuna me otsuseid ei tee.
Kui me anname pangale, kindlustusseltsile või fondivalitsejale tegevusloa, siis seega on seaduses sätestatud nõuded täidetud, nii ka Balti Investeeringute Grupi Panga (BIG) puhul.
Nõuded, mis võivad olla tegevusloast keeldumise aluseks, on enamasti seotud luba taotleva ettevõtte mitterahuldava finantsolukorraga, aga ka näiteks sellega, kui taotlejal ei ole piisavalt kogemusi, mis on vajalikud järjepidevaks tegutsemiseks krediidiasutusena, või taotleja juhid või aktsionärid ei vasta krediidiasutuse seaduses sätestatud nõuetele.
Kuna BIGi turuosa on suhteliselt väike — umbes pool protsenti -, siis sellest võib järeldada, et BIG ei ole seni oluliselt pangandusturu proportsioone muutnud. Eesti pangandusturg on väga kontsentreerunud, kaks suurimat — Hansapank ja SEB Eesti Ühispank — moodustavad ligi 80% turust. BIG on aga tõestanud oma jätkusuutlikkust.
Avalike aruannete põhjal oli firma auditeerimata kasum 30. septembri 2006 seisuga umbes 100 miljonit krooni. Järelikult on BIG oma niši turul leidnud.
kes on kes
Parvel Pruunsild (16.06.1969) ja Vahur Voll (26.11.1970)
• Balti Investeeringute Grupi Panga (BIG) võrdsed osanikud. Seega on BIG ainus sada protsenti Eesti kapitalile kuuluv pank.
• Ühist äri alustasid tudengitena, kui Pruunsild õppis Tartu Ülikoolis rahandust ja Voll majandusküberneetikat. Pruunsild sai kõrgkoolidiplomi 1994. aastal, Vollil on kõrgharidus tänaseni omandamata.
• Voll kolis 1993. aastal Tallinna, kui nende tollane firma Liivimaa Lombard otsustas laieneda. Alates 1997 elab Voll Pirital asuvas eramus. Varem Tartus elanud Pruunsild kolis 2004 Jõgevamaal Tabivere vallas valminud eramusse.
• Voll on abielus, tal on kolm last. Teist korda abiellunud Pruunsillal on nii eelmisest kui ka praegusest kooselust kaks last.
• Mõlemad on üliõpilaskorporatsiooni Sakala kauaaegsed liikmed. Pruunsild oli Isamaaliidu liikmena Tartu linnavolikogu üle-eelmise ja eelmise koosseisu saadik. Voll on kuulunud 90ndate keskel lühikest aega Eesti Iseseisvusparteisse.
• Pärnus sündinud Voll on tegelenud aerutamisega, praegu mängib oma lõbuks tennist. Pruunsilla hobi on korvpall.
• Volli kinnitusel on nad eelkõige head partnerid, kes usaldavad teineteist. Pruunsilla sõnul on nad pikka aega sõbralikult äri ajanud tänu sellele, et üks elab Lõuna-Eestis ja teine Tallinnas.
Liivimaa Lombard
• andis kinnisvara tagatisel kõrge protsendiga laenu
• asutasid 1992 augustis Tartu Ülikooli majandustudengid Parvel Pruunsild, Vahur Voll ja Marek Kerna. Kerna müüs oma osaluse kompanjonidele 1994. a.
• Tallinna kontor avati 1993 sügisel, 1995 oktoobris alustati võlakirjade emiteerimisega. 1996 juulis avati tütarfirma Riias
•
Allikas: Balti Investeeringute Grupi Pank, Äripäev
