Möödunud nädalal muutis Riigikogu elektrituruseadust, mille järgi peab Eesti Energia tulevikus rohelist energiat kokku ostma hinnaga 115 senti kilovatt-tund. Seni oli taastuvenergia kokkuostuhind 81 senti kilovatt-tund. Otsus tõsta ostuhinda 115 sendi peale tehti Riigikogu majanduskomisjonis kaks nädalat tagasi ning ajendatud oli see Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu (EJKÜ) tagatreplusest. EJKÜ seisab mitte elektri-, vaid soojatootjate huvide eest.

Hinda taotles EKJÜ

“See hind tekkis EJKÜ taotlusest. Meie otsus tuli pärast seda, kui olime nende äriplaane mitu nädalat edasi-tagasi kruttinud,” lausus majanduskomisjoni esimees Mart Opmann. Ta kinnitas, et EJKÜ näitas majanduskomisjonile konkreetseid arvutusi ja äriplaane, miks selline hind on vajalik.

“Jõujaamade ühing rabeles kuni viimase hetkeni selle 115 sendi eest,” lisas Opmann, kelle sõnul pöördus majanduskomisjon majandusministeeriumi poole, kust ei tulnud aga vastuseks ühtegi arvutust, milline taastuvenergia kokkuostuhind oleks parim. “Ei teinud jah! Absoluutselt mitte midagi,” vastas Opmann küsimusele, kas majandusministeerium ei teinud siis mitte midagi. “Ma ei oska enam öelda, kelle huvides Kisel toimetab. See mees on küll kuhugi poole kallutatud.”

Kisel maksaks 95 senti

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Einari Kiseli sõnul esitas ta majanduskomisjonile päris mitmeid selgitusi ning ta pole näinud ühtegi arvutust, mis tõestaks, et 115 senti kilovatt-tunni eest on ratsionaalne hind. Kas võib siis öelda, et ministeeriumile tõmmati lihtsalt kott pähe? “Ma ei tahaks nii öelda, aga põhimõtteliselt küll,” lausus Kisel, kelle sõnul pidas ministeerium põhjendatuks 95 sendi maksmist kilovatt-tunni eest. “See number 115 käis läbi ühest kirjast, arvutusi selle juures ei olnud,” lisas Kisel.

EJKÜ juhatuse esimees Tiit Rahkema sõnul apelleeris ministeerium uusi kokkuostuhindu määrates kolm aastat vanadele numbritele ning nende arvutused olid uuemad ja tänapäevasemad. “Südamest kahju, et majandusministeerium pole samasugust matemaatikat sinna kõrvale teinud,” lausus Rahkema, rõhutades, et kombijaamad toodavad eelkõige taastuvenergiast soojust, mitte elektrit ning püstirikkaks sellega ei saa. Tema sõnul elektri hind tõuseb, kuid taastuvenergiat selles süüdistada oleks kohatu.

“2010. aastaks peab taastuvenergia osakaal olema turul 5%, aga see ei saa kunagi tekitada 20protsendist hinnatõusu,” selgitas Rahkema. “20protsendine hinnatõus on tulemas nii ehk naa, sest ega põlevkivienergia hind ei jää samale tasemele ning keskkonnamaksud tulemata.”

Kommentaar

Toomas Niinemäe
Eesti Energia taastuvenergia ja koostootmise valdkonna juht

Arvutusi, millal hakkab taastuvenergia uus ostuhind elektritarbijat mõjutama, praegu tehakse. Oleneb sellest, millal erinevad taastuvenergia tootmisüksused valmis saavad ja ilmselt on see järgmise 3-4-5 aasta teema. Paugupealt pole neid uusi kombijaamu ja tuuleparke võtta.

Hind 115 senti kilovatt-tunnist oli meile üllatus, kaldun arvama, et oleks saanud hakkama madalama toetusega. Selle vastuvõtmisele ei eelnenud korralikku arutelu ja praktiliselt pandi meid lihtsalt fakti ette.

Tekib küsimus, kui otstarbekas selline number on. Miks peaks elektritarbija olema see, kes maksab kinni äriprojekti tootluse?

Taastuvenergia kokkuostuhind, senti kWh
tuuleenergia • esialgne kava 81
• lõplik 115

kombijaamad

• esialgne kava 85
• lõplik 115

turba- ja prügielekter

• esialgne kava 47
• lõplik 81

Allikas: Postimees