Alates 2002. aastast paigal püsinud elektri tootmise hinna kallinemise peamisteks põhjusteks on oluliselt muutunud Eesti majanduse keskkond, sh kütuste kallinemine, remondi- ja hoolduskulude tõus ning märkimisväärsed muutused tööjõuturul.

Samal perioodil, alates 2002. aastast on tarbijahinnaindeks suurenenud keskmiselt 3,5% aastas ja viiel aastal kokku 18,84%, teatas Eesti Energia pressiesindaja.

Praeguseks on kõik viis Eesti Energia kontserni reguleeritud turul tegutsevat ettevõtet (Eesti Põlevkivi, Narva Elektrijaamad, Põhivõrk, Jaotusvõrk ja Teenindus) esitanud Energiaturu Inspektsioonile (ETI) hinnamuutuse aluseks olevad põhjendatud kulude prognoosid.

Nendest avaldavad Eesti Energia prognooside kohaselt uuele hinnale olulisimat mõju põlevkivi (15%) ja elektri tootmise hinnatõus (23,3%), jaotuskulude (7,2%) ja ülekandekulude kasv (1%). Elektri hind lõpptarbijale, millele lisandub taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis, kasvab Eesti Energia prognooside alusel keskmiselt 16%.

ETI-l on Eesti Energia kontserni ettevõtete müügi- ja kuluprognooside analüüsimiseks kuni 90 päeva. ETI kooskõlastuse saamise järel arvutab Eesti Energia välja lõppkliendi hinnapaketid ning tutvustab neid kõigile klientidele vähemalt kolm kuud enne uute hindade kehtima hakkamist massiteabekanalite ja kliendilehe vahendusel.

Alates 2005. a kevadest kooskõlastab ETI võrgutasud kolmeks aastaks koos iga-aastase hindade ülevaatamisega ja vajadusel muutmisega. Seni kehtiv hinnaregulatsiooni periood kestab kuni 28. veebruarini 2008. Elektrienergia hinna muutust võib reguleeritud turul tegutsev ettevõte taotleda igal aastal.