Miljardid rahareformirublad kadunud

Peale 1992. aastal elanikelt ja kommertspankadelt kogutud rublade olid Eestis veel miljardid rublad sularahareservis, mille saatuse kohta ei soovi või ei oska täna keegi kommentaare jagada.

Tolleaegse Eesti Panga raharingluse osakonna töötaja Jekaterina Tuguðeva kinnitas, et peale käibevara oli pangas ka sularahareserv. Tuguðeva ütles, et ta ei mäleta, kui palju rublasid reservis hoiti, kuid tegemist oli suure summaga.

Varem Keskpanga filiaalis töötanud finantsistide sõnul pidi sularahareserv olema mitte vähem kui 40 protsenti kogu Eestis olnud rahamassi käibest.

Reserv hinnanguliselt 4 miljardit rubla Eestis 1992. aastal ringelnud sularaharublade mahuks oli hinnanguliselt 10 miljardit rubla, mis tähendab, et Keskpanga filiaali reservis oli 4 miljardit rubla. See teeb 1992. aasta juuni–augusti kursi järgi 20 miljonit dollarit.

Eesti Panga endine president Rein Otsason ütles, et 1992. aasta jaanuarini tegutses Eestis Nõukogude Liidu Keskpanga filiaal, mis käsutaski reservi sularaharublasid. Otsasoni sõnul olid sularaharublad reservis kindlasti, kuid täpset summat ei teadnud ta öelda.

Kui palju oli sularaharublasid Eesti Panga reservis, teadis täpselt Keskpanga filiaali juhataja Galina Litvinova, kes suri ootamatult kaks nädalat pärast 1992. aasta reformi.

Tolleaegne Eesti Panga raharingluse juhataja Maido Merisaar ütles, et tema ei teadnud reservist midagi, talle pole sularaharublade varudest räägitud ja tema kahtleb, et nad eksisteerisid. Merisaar oli juhatajana ametisse nimetatud vaid mõni päev enne reformi ning asjadega kurssi viis teda Litvinova.

Enne Merisaare tulekut osakonda juhtinud Galina Ragulina kinnitas, et Keskpanga filiaali rahahoidlas oli sularahareserv, mida võib-olla ei nimetatudki enam reserviks pärast seda, kui see läks Eesti Pangale üle.

Ragulina sõnul oli tegemist miljardite rubladega, mille olemasolu fakt oli riigisaladus. “Juhul, kui ma isegi mäletaks täpseid numbreid, ei ütleks neid välja,” lisas ta.

Eesti Panga pressinõunik Janno Toots ütles, et pangal ei ole andmeid 1992. aasta rublareservi kohta. Toots lisas, et osa rahareformi puudutavaid andmeid on riigikogu otsusega salastatud.

Reformis osalenud kommentaare ei anna Need Eesti Panga töötajad, kes osalesid 1992. aasta rahareformi läbiviimisel, keeldusid sularaharublade saatuse teemal rääkimast. Dokumente, mis kinnitaksid sularahareservi olemasolu, ei õnnestunud leida, kuid olemasoleva info põhjal võib oletada, et vaatamata sularahadefitsiidile oli 1992. aastal Eesti Pangal sularaha rohkem, kui oli ametlikult teatatud.

Moskvast sularaha kohalevedu korraldanud Jekaterina Tuguðeva rääkis, et Eesti sai alati nii palju rublasid, kui oli küsinud, täpseid summasid Tuguðeva ei mäleta.

Janno Tootsi sõnul toodi 1992. aasta I poolaasta jooksul Moskvast kokku 798,3 miljonit rubla. Eesti pankadesse laekus klientidelt sama perioodi jooksul 9,6 miljardit rubla, aga pangad andsid välja Eesti Panga andmeil 10 miljardit rubla. Nagu neist numbritest nähtub, toodi Moskvast ligi 400 miljonit rubla rohkem, kui defitsiidi katmiseks vaja.

Rubladega ka varem segadusi Osa sularaharublade saatus tuli päevavalgele 1993. aasta skandaali tulemusena, kui sai teatavaks, et Mart Laari valitsuse otsusega müüdi umbes 2 miljardit rubla firma Maag vahendusel välismaale. Valitsuse liikmete sõnul kõlbas raha ainult vanapaberiks, kuna need olid väga kulunud või väiksed kupüürid.

Maagi osanik Marek Strandberg ütles, et ta ei välista, et sularaharublasid oli rohkem, kuid ta on teadlik ainult neist summadest, mis vahendati talle valitsuse tellimusel.

Rahareformi ajal Eesti valitsust juhtinud Tiit Vähi ei soovinud seda teemat kommenteerida. Vähi märkis, et olnu kohta saab lugeda tema aastate pärast ilmuvatest memuaaridest.

Samuti ei soovinud riigireservi rublade saatust kommenteerida peaminister Mart Laar ega rahandusminister, endine Eesti Panga president Siim Kallas.