Hansapank ELi liitumise mõju osas eri meelt

Erinevalt teistest juhtivatest majandusanalüütikutest ei usu Hansapank, et Eesti liitumine Euroopa Liiduga kiirendaks Eesti majanduskasvu.

Hansabank Marketsi analüütiku Maris Lauri edastatud prognoosis kasvab Eesti majandus nii liitumisel ELiga kui ka ELiga mitte ühinemisel aastatel 2005–2010 5%.

ELi infosekretariaadi tellitud uuringu järgi oli küsitletud analüütikute keskmiseks prognoosiks, et Eesti sisemajanduse kogutoodangu reaalkasv aastatel 2005–2010 on aastas 5,8%, kui Eesti ühineb Euroopa Liiduga, ning 4,1%, kui Eesti ei ühine.

Kõige enam uskus ELiga liitumisest Eestile kasu tõusvat TTÜ majandusteaduskonna dekaan Alari Purju, kes arvas, et liitumisel kasvab Eesti majandus aastas keskmiselt 6-7% ja EList välja jäädes aastatel 2005 kuni 2010 vaid 3-4%.

Ainsana küsitletutest ei prognoosinud Maris Lauri ka kiiremat palkade tõusu liitumisel ELiga. Kui kõik analüütikud leidsid, et Eesti keskmise palga keskmine reaalkasv aastatel 2005–2010 kiireneb Eesti liitumisel, siis Lauri prognoosi kohaselt kerkivad palgad nimetatud ajavahemikul 3,6% aastas, kui Eesti liitub ELiga, ja 3,9%, kui ei liitu.

Kui me läheme ELi, läheb sinna ka palju teisi riike, mis tähendab, et lisaks Eestile tekib välisinvestoritel teisigi raha paigutamise kohti. “Sloveenia, Ungari jt võivad investoritele tõenäoliselt ahvatlevamatena tunduda kui Eesti,” väitis Lauri, ehkki ei välistanud ka raha juurdevoolu Eestisse. Suhteliselt negatiivsele prognoosile vaatamata ütles Lauri, et Eesti majandus kasvab ELis olles siiski sujuvamalt.

Lauri väitel seab Eesti palkade kasvule piiri ette asjaolu, et kroon on euroga seotud.

Palgakasvu number on suur, kuid ka inflatsioon on märgatav, lausus Lauri, põhjendades oma suhteliselt vähesemat optimismi.