“Kui 71% kasutajatest kogub internetis teavet ja 25% otsib konkreetset lahendust konkreetsele küsimusele, siis kaks protsenti veedab netis aega ilma sihita ja teine kaks protsenti jälgib rutiinist muutuseid. Häda ongi selles, et hinnanguliselt ehk isegi 90% Eesti reklaamidest on suunatud neile viimasele neljale protsendile,” tõdes Altex Marketingi e-arendusjuht Epp-Kristiina Keerov üle-eelmisel nädalal toimunud reklaamikonverentsil Wazzap.

“Internetis on tarbija igale sõnumile, kusjuures ta on selleks valmis ja saab seda kiirelt ka teistele edasi rääkida,” tõi Keerov esile internetireklaami peamise eelise — suusõnal leviva info.

Bännereid vihatakse, aga klikitakse siiski

Hoolimata sellest, et enamik inimesi väidab end bännereid vihkavat, veebireklaamidel klõpsatakse. Eriti palju klikke saavadki just need bännerid, mis rohkem tähelepanu püüavad ja kohati ka häid tavasid eiravad. Üks näide on Winter Media Groupi loodud kõrge klikiarvuga bännerid — kas või MSNis ilmunud meediapleieri imitatsioon. Kuni see meenutas pleierit ja mitte bännerit, oli klikiarv laes. Niipea, kui lisati reklaamilikumad täiendused, kukkus ka klikkide arv drastiliselt. “Kui osata reegleid painutada, võib teatav jultumus end ära tasuda,” arvas Keerov.

Samas võib kõrge klikkide arv tuleneda ka sellest, et inimesed lihtsalt ei oska bännereid sulgeda.

Erilahendusi kasutatakse aina rohkem

Winter Media Groupi tegevjuhi Tanel Talve hinnangul kasutatakse erilahendusi viimasel ajal aina rohkem. “Tänapäeval pole enam muud võimalust, peab ju silma paistma,” arvas Talve. Erilahendus annab nii klikkide arvus kui ka müügis mitu korda parema tulemuse, kinnitas ta.

Seda, et reklaam häirib, ta ei pelga. “Reklaam ei saagi kõigile meeldida ja ükskõikseks jätvatest pole ju mingit kasu!” ütles Talve.

“Erilahendused tõstavad kodulehekülje külastatavust kõvasti,” kinnitas Bookinghouse.net’i turundusspetsialist Jane Ild, kes on internetis kasutanud nii eri- kui ka tavalahendusi. Tema kogemusel on erilahenduse tulemusena tõusnud kodulehe külastatavus päeva jooksul üle kümne korra ja parima tulemuse sai firma neti.ee keskkonnast.

Samas peab reklaami mõjumiseks positiivne ärritus negatiivse siiski üles kaaluma Kindlasti on oluline ka üllatusmoment ja uudsus. Reklaamid, mida näiteks televisiooni ei julgeta panna, töötavad internetis hästi.

Lisaks üllatusefektile on üha olulisemaks muutunud reklaami täpsem suunamine, rääkis Keerov. Kui varem piisas sellest, et ühendati reklaamitava toote sihtrühm ja reklaamikanal, siis praegu jääb sellest väheks.

“Lisaks õigele kanalivalikule tasub ka bänneri kujunduses arvestada nii bänneri avaldava veebilehe kujunduse kui ka tarbija profiiliga.” Hea näitena tõi Keerov välja Elisa “Kiirema DELFI saad siit” bännerid, mis sobitusid kanalisse ning mõjusid pigem seotud sisu kui kommertsina.

“Kasutajat välja vihastamata suudeti nii köita tähelepanu ja vastata kasutaja ootustele. Muidugi tahab iga Delfi lugeja kiiremat Delfit — nii et lisaks kujunduslikule sobivusele oli täidetud ka kasutaja tegevuse arvestamise klausel,” kiitis Keerov.

TASUB TEADA

* Inimesi ärritavad enim lehekülje ette ilmuvad hüpikaknad, ärrituskoefitsient, % hüpikaknad (ilmuvad lehe “ette”) 95
* aeglaselt laetav sisu või bännerid 94
* trikikad (veateated, eksitavad teated jms) 94
* sulgemisnuputa reklaam (videod jms) 93
* katab ära selle sisuosa, mida sa vaadata tahad 93
* ei ütle, mida reklaamib 92
* Liigutab sisu 92
* Võtab enda alla enamiku lehest 90
* plingib agressiivselt 87
* lendleb mööda ekraani ringi 79
* mängib automaatselt heli 79

* Mida kirjeldab kasutaja ise “hea” bännerina? teeb selgeks, mis juhtub pärast klikkamist
* on seotud sellega, mida kasutaja hetkel veebis teeb
* on selgelt äratuntav kui reklaam
* pakub infot reklaamitava toote kohta
* pakub lisainfot reklaamitava toote kohta ilma klikkamata

Allikas: Jakob Nielsen