Visuaalselt väga sirgjoonelise pro-geiteematikaga vaateaken ei jõudnudki rahva teenistusse. Kaubamaja mainekujundajad polevat valmis nii provotseerivalt kujutatud kontseptsiooniks.

Kaubamaja oli projekti ettevalmistamisel üksjagu naiivne. Loomupäraselt manifestatiivne kunstnik ju ei tule kohale kõigest selleks, et anda siia-sinna natuke värvi ja pesta aknad puhtaks. Tema mõistab atraktiivsust teisiti — mida šokeerivam ja isiklikum, seda parem.

Lapsevanemad ei saa aga rahulikult magada teadmises, et nende võsuke möödub igapäevasel kooliteel vaateaknast, kus pumppüss on sihitud homofoobist poliitikule. Viidatakse vägivallakujundile, konventsionaalse peremustri lõhkumisele ja mõeldakse end nii haavatavaks.

Antud olukorras talitas sotsiaalselt julge mõtlemisega kunstnik tõesti veidi ebaküpselt.