Kui Janek Tauram pani Soovi veebikeskkonna kaudu müüki oma nutitelefoni, sai ta e-postiga kolm pakkumist: ühe Eestist ja kaks välismaalt. Viimaseid ühendas sama — kirja saatja esines Inglismaal elava kodanikuna, kes soovis telefoni osta oma Nigeerias elavale tuttavale.

Väidetav proua Mary Jones, kellega eestlane kauem suhtles, oli telefoni eest koos saatekuludega valmis tasuma viissada eurot. Oma sõnade kinnituseks saatis ta ka Citibanki logoga kinnituse, milles teatati, et summa kantakse Taurami arvele üle pärast seda, kui kullerfirma DHL on telefoni Nigeerias uuele omanikule üle andnud.

DHL-i ja pankade koostöö siiski nii ei toimi ja ka Citibanki kontaktid ostusid valedeks. Kui Tauram sellest “äripartnerile” teatas, kadus ostuhuviline jäädavalt.

Janek Tauram leidis, et just võltsitud pangakinnituse esitamise tõttu on petiste ohvriks võrdlemisi lihtne langeda. “Algul võtsin ostusoovi tõsiselt,” tunnistas Tauram. “Kui olin internetis aadresside kohta otsinguid teinud, sain aru, et tegemist on pettusega, ja edasi suhtlesin ostjaga juba sportlikust huvist.”

Samad kontaktandmed leidis Tauram ühest Hiina foorumist, kus oli tegemist sülearvuti ostu-müügi tehinguga. “Enamasti üritataksegi välja petta kallimaid tehnikakaupu ning suurtes ärikeskkondades nagu eBay on need väga levinud,” kõneles end Nigeeria-petuskeemidega kurssi viinud Tauram. “Kui küsisin, kuidas minu kuulutuseni jõuti, öeldi vastuseks, et selle andis otsingumootor.”

DHL Estonia operatiivjuhi Leho Virma sõnul on transpordifirma klienditeenindajaid hoiatatud ning Nigeeriasse pakki saata soovijatelt küsitakse nende soov üle. “Võib öelda, et skeem on suhteliselt levinud: meieni jõuab paar-kolm juhtu kuus,” hindas Virma. Juhtumite arv on ilmselt siiski suurem, sest kullerfirmat ei pruugi informeerida isegi pettasaanud.

Mõnele petuskeemile on õnnestunud DHL-il käsi ette panna ka alles enne saadetise Nigeerias välja võtmist. “Kliendile tähendas see siiski kahjuks lisakulutusi, sest meie oleme oma töö teinud.” märkis Virma.

Leho Virma soovitas välismaalastega kaupa tehes alati järele mõelda, kui tõenäoline on see, et keegi Eestist kasutatud telefoni osta soovib.

“Kullerfirmade ekspressteenus on kallis ja tuleks läbi arvutada, kas kauba hind koos saatekuludega on ikka kooskõlas kauba väärtusega,” ütles ta.

Nigeeria petuskeemid said tuntuks juba aastaid tagasi e-kirjade näol, milles lubati väikese sissemakse eest osa miljonitesse ulatuvast varandusest.

Nüüd on petuskeemid omandanud hoopis laiema mõõtme. “Variante on igasuguseid,” rääkis Leho Virma DHL-ist. “Oli ka juhtum, kus isik võltsitud automüügikuulutuse peale deponeeris 1000 dollarit, lootuses et meie auto kohale toimetame.”

“Klient sai alles kullerfirmasse pöördudes teada, et ainsad autod, mida DHL üldse transpordib, on “vormel ühed”,” lisas F1-sarja sponsoreeriva firma Eesti esindaja.

Ka arvutihuviliste foorumis hinnavaatlus.ee on kirjeldatud juhtumeid, kus Eestis avaldatud müügikuulutuste peale on ilmunud huvilised Nigeeriast.