Elektroonikaettevõtted värbavad Eesti insenere
Seni peamiselt allhankijatena tegutsenud tootmisüksused hakkavad uute veo- ja sõiduautode elektroonikasõlmi kohe algusest peale ise välja töötama. Tänassilma tööstusparki kerkivas hoones hakatakse tootma näiteks Jaguari luksusauto lülitiplokki.
Stoneridge on esimene rahvusvaheline autoelektroonikatehas, kes avab Eestis kümnete inseneridega arendusosakonna. Esimesed kaheksa inseneri juba “küpsevad” ettevõtte Rootsi tehases aasta aega kestvas ettevalmistuses.
Ameerikas peamiselt sõiduautode elektroonikat tootev ettevõte tootis Euroopas juhtplokke MAN-i, Scania ja Volvo veoautodele. Nüüd haaratakse koht sõiduautode tootmises, mille näiteks on koostöö Jaguariga. Sihikul on Peugeot’ ja ka General Motorsi sõiduautod. Väljatöötamisaja ärisaladust põhjenduseks tuues ei avaldanud Stoneridge, millist Jaguari lülitit tootma hakatakse, kuid täpsustas, et see on seade, mida juht kasutab salongist käsitsi.
Stoneridge’i tootenimistusse kuuluvad näiteks autode näidikuplokid ja akende avamise-sulgemise juhtseadmed.
“Turu olukord on nüüd selline, et ettevõtted ei saa enam arvestada odava tööjõuga ning peavad lisaväärtuse saamiseks panustama tehnoloogia arendamisse,” selgitas Papstel.
Veel eelmisel aastal 200 töötajaga Viljandi maantee ääres tegutsenud Stoneridge kolib aasta lõpus Tänassilma tööstusparki, kus töötajate arv kasvab 260-ni.
Keilas tegutsev veoautode, traktorite ja mootorrataste juhtmeköidiste valmistaja PKC kavatseb oma seni kümnest insenerist koosnevat arendusosakonda juba lähiajal oluliselt suurendada, ütles ettevõtte juht Jaan Murdla. “Meie grupi sees toimuvad suured ümberkorraldused, millega Eesti tööstus muutub odavast allhankijast tooteid loovaks üksuseks,” selgitas Murdla. “Toodete arv suureneb ja sellepärast vajame rohkem insenere.”
Eesti kapitalil põhinev tööstusmuundurite tootja Estel ennustab lähiaastateks märkimisväärset inseneride defitsiiti. “Eesti tehnikahariduse baas on tugev, kuid me võtame endale tööle juba kolmanda kursuse tudengid, et neid kahe-kolme aasta jooksul meie tootmiseks ette valmistada,” ütles Esteli juht Sergei Frolov. “Kui meie elektroonikatööstused tahavad kiiresti arendustegevust laiendada, siis peavad nad ajusid välismaalt sisse ostma, sest Eestis pole praegu saada suurte kogemustega 40-ndates elusaastates insenere.”
Lennuväljadele, elektrijaamadele ja raudteele unikaalseid elektroonikaseadmeid tootev Estel töötab kogu oma toodangu ise välja ja tal on Eestis tõenäoliselt kõige pikaajalisem elektroonikatööstuse arendustegevuse kogemus.
“Tundub, et inseneriharidus läheb Eestis moodi ja koolides tuleb lõpuks hakata kohustuslikus korras matemaatikat õpetama,” ütles Eesti tööstuse ja tööandjate keskliidu esimees Enn Veskimägi. “Need ettevõtted peavad tõenäoliselt hakkama spetsialiste sisse vedama, sest insenere tuleb Eestis seni tikutulega otsida.”
Eestis õpib Veskimäe sõnul 37 000 üliõpilast eelarvevälistel kohtadel nn pehmeid erialasid, aga tööstuse rakenduslikke alasid vaid üks tuhat.
“Välisfirmad, nagu ABB, on hakanud stipendiumide näol Eesti inseneriharidusse panustama, kuid kohalikud ettevõtjad püüavad veel vanaviisi odava tööjõu ja allhankega läbi ajada,” ütles Tallinna tehnikaülikooli mehaanikateaduskonna dekaan professor Priit Kulm. “Kui ettevõte tahab saada mitut head inseneri, siis peab ta ettevalmistusse panustama koos ülikooliga.”
Tehnikaülikool pakub eeloleval suvel mehaanikainseneridele välja tasuta magistritaseme kaugõppe, et motiveerida noori inseneriharidust omandama. Samal ajal kui majandusteaduskonna ukse taga on ikka valitsenud tung, on kümned inseneriõppekohad seni jäänud täitmata.
