Iraagi sõja aktsiaportfelli trumbid on mustas kullas
Tõepoolest, juba poole aastaga kasvas portfell 40 protsenti, aasta hiljem olin plussis juba enam kui poolega sisse pandud rahast. Kahju vaid, et rahakrabin ei olnud ehtne.
LHV maaklertegevuse juht Alo Vallikivi tunnistab, et tookordne aeg oli aktsiate ostmiseks väga soodne. LHV netikeskkonnas loodud aktsiaportfell sai koostatud eri sektorite tuntumatest ettevõtetest, mille puhul liiga kiiret kasvu oodata oleks ülearune.
Julgema valiku korral võinuks aga viimase 60 kuu jooksul teenida maailmas enam kui kuuekordse kasumi, mida tunnistab parimat tootlust näidanud Brasiilia indeksifond 630-protsendise kasvuga.
Juuresolev graafik näitab siiski, et eelmise aasta teisest poolest on aastatega kogunenud kasumid hakanud kiiresti kahanema. Kui virtuaalportfelli kaotused oma Nokia-masti ettevõtetega on veel küllaltki tagasihoidlikud, siis Eesti turgu kajastava börsiindeksi OMX Tallinn puhul on kõikumised väikeste mahtude ja tehingute arvu tõttu seda enam võimendatud.
Ometi ei ole langus löönud võrdselt kõiki ettevõtteid. Enese vastu aus olles selgub, et viimase aasta lõikes hoiavad portfelli pinnal peamiselt kaks ettevõtet: musta kulla Euroopa ja Venemaa lipulaevad Lukoil ja Statoil. Kui viimati nimetatu aktsia hind oli kerkinud eelmise nädala kolmapäevaks Iraagi sõja algusest 3,85 korda, siis Lukoili puhul oli tõus 6,6-kordne, Siia kõrvale võiks asetada veel teisigi toorainefirmasid, ent naftatööstuse edulugu on ilmne.
Kütusevajaduse suurenemine on viinud teadmise maavararessursi piiratusest diiselmootorite kaudu ka ameeriklaste teadvusse. Venemaa kontserni suuremad kasvunäitajad tulenevad aga asja-olust, et maailma börsidel selle piirkonna ettevõtteid mõnevõrra alahinnati. Minna oleks võinud siiski ka teisiti, sest kui Lukoilist on saanud maailma mastaabis üks valdkonna liidreid, siis samuti Venemaalt pärit Jukos viidi võimumängude tagajärjel kahe aasta eest augustis pankrotini.
Indeksite allavoolu liikumine ei tulene siiski kõrgest kütusehinnast. Kui esmalt hakati rääkima “pikaleveninud sõja” mõjust, siis sarnaselt Eestiga on ookeanitagusele majandusele tõsisema jälje jätnud eelkõige ülelaenamine kinnisvarasektoris ja kitsikuse valgumine muudessegi valdkondadesse.
2002. aasta lõpus hoiatasid majanduseksperdid, et USA sõda Iraagiga annaks ränga hoobi kogu maailma majanduskasvule. Sõja puhkemisest tingitud vajadus emba-kumba poolt valida on häirinud mõneti kaupade vaba liikumist, naftahind on kerkinud ning ebakindlus börsidel ei tee ka dollari ilmet rõõmsamaks.
Välisministeeriumi poliitika-osakonna Aafrika, Lähis- ja Kesk-Ida ning Ladina-Ameerika büroo direktor Jüri Kahn ütleb, et nüüdseks üle viie aasta kestnud Iraagi sõja kulusid hindavad eri eksperdid summas ühest kuni kolme triljoni USA dollarini. Tasub märkida, et viie aasta jooksul on USD kurss euro suhtes langenud umbes 40%.
“Arvatavasti võib osa naftahinna tõusust kanda sõjaliste konfliktide, sealhulgas ka Iraagi sõja arvele,” möönab Kahn. Samal ajal on Iraagi naftatoodang tema kinnitusel tänu stabiilsuse kasvule viimastel kuudel kasvanud.
Sõja otsest mõju maailma toiduainepuudusele Kahn ei kinnita. “Maailmas on praegu vähemalt kümmekond kriisikollet ja see on paratamatult kaasa toonud toiduainete tootmise vähenemise.”
Keegi ei kahtle, et suurtel sündmustel on suur psühholoogiline mõju. “Inimeste riskikartus on hetkel isegi liiga suur,” kommenteerib LHV maaklertegevuse juht Alo Vallikivi börsidel toimuvat ja toob võrdluse uppuvalt laevalt paanikas põgenemisega. “Küsimus on selles, kas laev on tõesti uppumas.”
Enamik praegusi suuremaid tootlusi on tulnud nafta ja toorainete sektorist ning sellest sektorist enim kasu saavatest piirkondadest. Maailmamajanduse kiirelt kahanevaid kasvunäitajaid vaadates on selge, et osalt tulenevad sektori kasumid spekulatsioonidest, kus tuletisinstrumendid müüakse maha enne reaalset naftarongi saabumist.
Vallikivi hinnangul suudetakse suuremat kriisi siiski vältida. “Tasuks vaadata regioonidesse, mis on pikemas perspektiivis tugevad, kuid hetkel põlu alla sattunud.”
Viie aasta perspektiivis julgeb Vallikivi anda soovituse investeerida Ida-Euroopasse, mille taga on Euroopa Liidu tugev stabiliseeriv mõju, ning Kagu-Aasia riikidesse, kus jätkub kiire areng ning on noor rahvastik.
