Tootmissisendite kallinemine ja jahenenud majandusest ettevaatlikuks muutunud tarbija on ettevõtetele tekitanud olukorra, kus tihenenud konkurentsi tingimuses on paremal positsioonil need, kes suudavad kulusid edukamalt ohjeldada, teatas statistikaamet.

Enim vähenes kasum metsamajanduse, mäetööstuse, hotellide ja restoranide, ehituse ning hulgi- ja jaekaubanduse tegevusalal. Kahjumis oli põllumajanduse ja hariduse tegevusala.

Ettevõtted müüsid kaupu ja teenuseid kokku 170 miljardi krooni eest, mis oli eelmise aasta II kvartaliga võrreldes jooksevhindades kaks protsenti rohkem. Suurima osatähtsuse müügitulust andsid hulgi- ja jaekaubanduse ning töötleva tööstuse ettevõtted, vastavalt 42 ja 21 protsenti kogumahust.

Väike müügitulu kasv ongi peamiselt põhjustatud hulgi- ja jaekaubanduse mõjust, kus kasv oli vaid napp üks protsent. Müügitulu kasv oli kõige suurem põllumajanduse ja hariduse tegevusala ettevõtetel, samas kasvasid nendel tegevusaladel kõige enam ka kulud.

Sarnaselt tulude kasvule vähenes mõnevõrra ka ettevõtete kulude kasvutempo, kuid siiski kasvasid kulud tuludest kiiremini. II kvartalis oli kulude kasv neli protsenti. Kulud kasvasid enim põllumajanduse, hariduse ning hotellide ja restoranide tegevusalal.

Tööjõukulude kasvuks kujunes aastases võrdluses 14 protsenti. Sellest põhjustatuna langes tööjõukulude tootlikkus puhta lisandväärtuse alusel 12 protsenti, vastav tootlikkuse näitaja kajastab iga tööjõule kulutatud krooni kohta toodetud puhast lisandväärtust.

Tänavu II kvartalis investeerisid ettevõtted 9,7 miljardit krooni, mis oli kolm protsenti vähem kui eelmise aasta II kvartalis. Investeeriti peamiselt hoonete ja rajatiste ehitamisse ja rekonstrueerimisse ning masinatesse ja seadmetesse. Investeeringutest kasvas hoonete ja rajatiste soetamine ning masinatesse ja seadmetesse tehtud investeeringud. Teised investeeringud vähenesid. Kõige rohkem vähenesid investeeringud maasse.