Milliseid ettevõtjate ennustusi majandusolukorra halvaks pööramisest ei võetud õigel ajal arvesse?

Eesti valitsuse prognoosid nägid ette majanduskasvu pidurdumist, kuid loomulikult oleksid võinud näha ette suuremat pidurdust. Neid, kes oleksid ennustanud Eesti majanduse nii järsku muutust, ei olnud ka ettevõtjate hulgas. Varasemaid prognoose hinnatakse nii Eestis kui ka mitmel pool mujal järjest üha halvemaks ümber.

Kas järgmiseks aastaks saame majanduslangusega põhja kätte ja siis hakkab meil ainult paremini minema?

Ma pigem usun, et 2009-nda lõpu poole hakkab minema paremaks. Aga võib-olla on põhi juba praegu käes või hakkab pihta alles 2010.

Pärast kriisi puhkemist Venemaal pole meie naabruses enam ühtegi ülespoole rühkivat majandust. Mida sellises olukorras teha?

Venemaa edu püsis toorainehindadel ja need hinnatõusud on nüüd läbi. Omaette küsimus on Lõuna-Osseetia sündmuste mõju Venemaa finantsmajanduslikule seisule. Venemaa poolt ei maksa enam loota tuge meie piirkonna majanduskasvule. Kuid ka meile palju olulisemad partnerid nagu Leedu ja Läti ning Skandinaaviamaad aeglustuvad päris kiiresti. Raskustest peaks meid välja aitama eksport. Kuid ekspordiga pole me viimasel ajal oma kaubanduspartnerite juures turgu juurde võitnud.

Paljud meie ettevõtjad ei oska leida Eestis kohta, kuhu oma kapitali ootuspärase tootlikkusega paigutada. Kus see kodumaine arenguruum nende jaoks asub?

Meie ettevõtjatel on olnud küllaltki raske. Viimaste aastate majanduskasvust on saanud osa ennekõike tööjõud, mitte ettevõtjad. Kõik, mis juurde kasvas, läks palkadeks. Kui me ei suuda kalli tööjõuga leida uusi tehnoloogiaid ja turgusid ega uusi mõtteid, siis näeme väga suurt tööpuuduse kasvu ja võimalik, et isegi palkade alanemist. Kui meie ettevõtjatel pole piisavalt ideesid, siis tulevad nende asemele paratamatult teised.

Miks ei ole avaliku sektori kulutusi koomale tõmmatud? Miks pole ametnike palga tõstmisega üheaegselt vähendatud ametnike arvu? Miks on hoopis asutud kiiresti maksukoormust suurendama?

Maksude suurendamine üleöö on halb. Samal ajal on meie valitsussektori kulutused juba suhteliselt madalamad — kõige madalamad Euroopa Liidus. Kui me tahame saada riigilt teenuseid, näiteks julgeolekut, siis peame selle eest maksma. Ametnike arvu vähendamisest saaks küll midagi juurde, kuid sealt ei saa juurde kaugeltki nii palju, kui seda esimese hooga arvatakse.

Mis on riigi hoovad, millega elavdada meie ettevõtete ekspordivõimet?

Vahendeid ekspordi elavdamiseks on hulgaliselt. Ma ei arva, et peaksime võtma raha reservidest ja laenama, et eksporti toetada. Nõnda me arendaksime ettevõtteid, kes ei saa hakkama ka tulevikus.

Miks ettevõtjad tunnevad ennast partnerluses valitsusega rahulolematuna?

Ma möönan, et lühikese etteteatamisega uusi makse kehtestada ei ole hea. Ettevõtjate ettepanekud, mida edaspidi peaks tegema, on enamjaolt väga mõistlikud. Küsimus on selles, et praegusel hetkel ei ole eelarvega enam sugugi aega ning soovide ja võimaluste vahel on suured käärid.

Ma kahtlen, kas ettevõtjatel on pakkuda midagi toimivat, et meil oleks rohkem raha järgmise aasta eelarvega ümber jagamiseks, või näidata kohti, kus rohkem kokku hoida.

Kas järgmine aasta kujuneb paratamatuks rahulolematuse aastaks? Halb majandusseis, halb eelarve?

Kui ligi 100 miljardi krooni eest tehakse kulutusi, siis see paratamatult toob paljudele ka head. Pensionitõus on majanduskasvust märksa suurem, mitmed Euroopa Liidu projektid toovad meie majandusse lisavahendeid.

Kas eelarve positiivne pool kompenseerib ettevõtjate hirmud ja majandussurutise?

Usun küll. Me peame järgmisele kasvufaasile nüüd õige aluse panema. Me alles läheme üle normaalsele majanduse arengule. See pole ju tavaline, et me viimase kaheksa aastaga oleme oma majanduse mahtu kolmekordistanud. Kui nüüd normaliseerumine toimub nullprotsendise kasvuga, pole selles midagi halba. Ohtlik on see, kui keegi ütleb, et nüüd olgu käes ettevõtjate puhkuse aeg ja riik öelgu, mida teha.