Prügifirmad läksid omavahel kisklema
“Küsimus pole selles, et taoline tegevus meile ei meeldi, vaid kust saab Ragn-Sells selleks raha?” nentis Siplane. Siplane selgitas, et raha pankendikogumise korraldamiseks on taaskasutusorganisatsioonide käes ning nii peab Ragn-Sells sellise teenuse tasuta pakkumise eest peale maksma.
Siplane avaldas kahtlust, et prügifirma soovib rajada taaskasutusorganisatsioonidele konkurendi. “Iseenesest pole selles ju midagi halba, kuid see ei tohiks toimuda elanike raha eest, kes enda teada maksavad Ragn-Sellsile vaid oma olmeprügi äraveo eest,” nentis Siplane.
Ragn-Sellsi ärijuht Agu Remmelg ei pidanud Siplase rahaga seoses lausutut piisavalt tõsiselt võetavaks, et seda üldse kommenteerida.
“Pakendiorganisatsioonid pole suutnud terve aasta jooksul ära korraldada, et elanikel oleks piisavalt võimalusi pakendite äraandmiseks,” selgitas Remmelg põhjust, mis on ajanud kohaliku prügihiiu pakendikonteinerite kallale. “See on nende tegemata töö ning loomulikult — kui keegi hakkab seda ise ära tegema, on kisa suur. Konkurentsist on praegu puudu ning seda on hädasti vaja, kuna praegune süsteem lihtsalt ei toimi.”
Arvestades muudatusi, mis järgmisel aastal pakendite taaskasutuse vallas tehakse, saavad jäätme-käitlejate jagelemise põhjused selgemaks. Kui praegu tuleb iga liiki pakendijäätmeid kokku koguda ja taaskasutusse suunata 15% osas, siis järgmisest aastast hakkavad kehtima mitu korda kõrgemad piirmäärad. Näiteks plastpakendeid tuleb taaskasutusse suunata 55, metallpakendeid 60 ning paber- ja klaaspakendid koguni 70% ulatuses.
“Loomulikult astume samme, et olla kaardil ja pakkuda parimat teenust. Ettevõttena ei saa me neid võimalusi maha magada,” tähendas Remmelg.
Pakendiseadus näeb alates 2009. aastast ette järgmise kogumiskonteinerite tiheduse: maapiirkondades üks kogumispunkt 500 elaniku kohta; linnades asustustihedusega 500–1000 elanikku ruutkilomeetri kohta üks punkt 1000 meetri raadiuses; linnades asustustihedusega üle 1000 elaniku ruutkilomeetri kohta punkt 500 meetri raadiuses.
MTÜ Eesti Pakendiringlus kogub pakendijääke enamasti paberpakendikonteinerite ja segapakendikonteineritega. Paberpakendikonteineritesse võib panna kõiki puhtaid paberist või papist pakendeid. Segapakendikonteineritesse võib panna kõigist muudest materjalidest (metall, klaas, plast, kile jne) müügipakendeid — nende konteinerite sisu läheb hiljem sortimisele. Praeguseks on Pakendiringlusel üle Eesti ligikaudu 2500 konteinerit.
Pakendiringlusega on liitununud üle 2000 ettevõtte. Teise taaskasutusorganisatsioonina tegutseb Pakendiringluse kõrval Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ.