“Kogu ettevõtlust puudutav seadusandlik keskkond vajab stabiilsust,” ütles Luman. “Väikeettevõtjad ei tule praegu toime pidevalt muutuva seadusandluse jälgimise ja täitmisega. Kujutage ennast ise ette väikeettevõtjana, kes püüab käituda seadusekuulekalt, täita seadusi. Kuid ta lihtsalt ei suuda selle muutuva mürgliga toime tulla. Ja siis ühel päeval saabub tema juurde maksuhaldur, kes ütleb, et ta on teinud kõik valesti. Ma ei usu, et ettevõtjal pärast seda on veel motivatsiooni ettevõtjana tegutseda.”

“Mulle valmistavad frustratsiooni haridusreform ja haldusreform,” jätkas Luman. Esimene on seotud tööjõuküsimusega. Meil on vaja heade kutseoskustega töötajaid. Praegune haridussüsteem ei toimi ühtse tervikuna ja ühtse eesmärgi nimel, vaid valmistab ette äärmusi, kandev keskkiht on aga kokku kuivamas, analüüsis Luman.

Majanduslikult edukates ühiskondades arvestatakse Lumani sõnul, et pooled töökohtadest eeldavad kutsehariduslikku ettevalmistust, 25% rakenduslikku ja 25% akadeemilist haridust. “Meil aga läheb üle 70 protsendi noori omandama kõrgharidust. Sellist majandust pole kuskil, kus oleks vaja nii palju akadeemiliselt haritud inimesi,” ütles Luman.

Ka kritiseeris Luman planeeritavaid maksutõuse: autode erisoodustusbaasi tõstmine ei too kaasa suuremaid maksulaekumisi, sest hakatakse rohkem kasutama isiklikke sõiduautosid ja pidama sõidupäevikuid. Kasvab hoopis maksuhalduri administreerimiskulu.