SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel ütles Päevaleht Online’ile, et Gazpromi majandusseisul pole häda midagi, ent finantsturud on kehvas seisus. Olukord maailma finantsturgudel on selline, et suurtele projektidele finantseerimist saada on äärmiselt keeruline, väga suurtele projektidele omakorda seda keerulisem, möönis Koppel. Olukorra kiiret paranemist oleks praegu oodata naiivne.

LHV analüütik Madis Toomsalu ütles Päevaleht Online’ile, et kukkuvate energiahindade juures Gazpromi motivatsioon Nord Streami ehitamiseks ilmselgelt langenud. Lootis ju Gazpromi tegevjuht veel suvel näha naftabarreli hinda 200 dollari juures, mis oleks tähendanud ka gaasi kallinemist, kommenteeris Toomsalu, soovimata spekuleerida asja poliitiliste tagamaade üle. Vähenenud huvi baasilt on aga partnereid hea survestada, kombates nende reaktsiooni ning võib-olla lootes ka tingimuste muutmist.

Toomsalu sõnul on aga mängib olulisemat rolli kriis krediiditurgudel. Kuigi oktoobri lõpus ütles Hollandi välisminister Maxime Verhagen, et globaalne krediidikriis Nord Streami ehitust ei mõjuta, on investeeringute ja kapitalikulutuste kärpimine Gazpromi puhul tõenäoliselt vältimatu, selgitas ta. Seega võib löögi alla sattuda ka Nord Streami valmimine, eriti planeeritud tähtaegu silmas pidades.

Nord Streami taolise projekti finantseerimine praegustes tingimustes on Toomsalu hinnangul muutunud oluliselt kallimaks, mistõttu sellest saadav kasu on vähenenud. On raske näha, kuidas gaasijuhe võiks rahaturgude järsu kannapöörde taustal õigeks ajaks valmis saada, lisas Toomsalu.

Venemaa ei ehita Nord Streami torujuhet Läänemere põhja, kui Euroopa riigid ei vaja Gazpromi lubatud mahus gaasi, ütles Venemaa peaminister Vladimir Putin eile RIA Novosti vahendusel. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson spekuleeris seepeale, et Nord Streami projekt võib olla Gazpromile liiga kallis.