USA saadik: pronksiöö pani Eesti maailma kaardile
Eestisse tulles lubasite eelkõige ärisidemeid luua. Kuidas sellega on läinud?
Ma ei ole suutnud piisavalt huvi tekitada, siin on veerand miljardi dollari eest USA investeeringuid, võiks olla enam. Praegu kardetakse igal pool investeerida, kui aga trend pöördub, usun, et siin regioonis mõeldakse esmalt Eestile. Teil on unikaalne maine. Pronksiöö ja küberrünnakud panid Eesti maailma kaardile ja lehtede esikülgedele. Olen rääkinud paljude ärimeestega, kes nüüd teavad ja mõistavad, mis Eestis toimub. Ja NATO-lt oli väga suur kompliment küberkaitsekeskus siia asutada, see annab välisinvesteeringuteks usaldust.
Mis toob kapitali Ida-Euroopasse tagasi?
Eestit tuleb müüa õiges kohas ja neile, kes praegu veel investeerivad — see on kõrgtehnoloogia sektor. Tark otsus oli luua Eesti esindus USAs Silicon Valleys. Eestil on väga hea maine — on Skype, e-valitsus, internetipangandus. Kes veel saab öelda, et oleme esimene riik, mis hääletab internetis.
Kas Eesti on odava tööjõu maa?
Tööjõud on oluline, kuid olulisem on haritud tööjõud. Just see on seotud toodetega, mida maailm tulevikus tahab. Eestil on palju sarnasust minu osariigi Põhja-Carolinaga, kus oli samuti suur tööstuse osakaal, kus aga mindi üle kõrgtehnoloogiale. Pidime palju inimesi ümber õpetama.
Milles on Eesti tugevus?
Eesti pangandus- ja finantssüsteemil on väga puhas maine, mida kõigi Eesti naabrite kohta öelda ei saa. Ja Tallinn meeldib — üks kruiisifirma tegi küsitluse, mis oli Läänemerel seilates suurim üllatus ja 70% vastas Tallinn.
Teil on tekstiilitöösturi kogemus, kas Kreenholmil on senisel kujul tulevikku?
Müüsin oma firma 1999. aastal ega osanud ette näha, et vaid kahe aasta pärast oli kogu sisseseade Hiina veetud. Nad on väga konkurentsivõimelised. Šansse on vaid siis, kui oled äärmiselt unikaalne.
Mida arvate majanduse stimuleerimise kavadest?
Põhja-Carolinas ütlesime alati, et sotsiaalsete probleemide lahendus on töökohad. Lõime õpikeskused, firmad ütlesid, kui palju on inimesi vaja, ja riigi kulul õpetasime tööjõu ümber. Ka Eesti peaks vaatama, mida teha annab. Majandust tuleb toetada. Ja ma pole nõus kriitikaga, et Eesti valitsus on kõik valesti teinud.
Kas ärimehena kiidate riigi sekkumise heaks?
Tänu jumalale, et valitsused seda teevad. Ameerika suure depressiooni ajal ei mõistetud seda vajadust ja tagajärjed olid rängad. Ka Euroopa on meie ajaloost õppinud ja ühinenud. Euro on väga positiivne. Mõelge, kui kõik püüaks praegu omal jõul kriisist välja rabeleda.
Mis kriisi lõpetab?
Suhtumine. Kui inimesed tunnevad, et jälle on lootust. See on lähemal, kui paljud arvavad (puudutab igaks juhuks puust kirjutuslauda).
Kas Euroopa Keskpank on liiga aeglane?
Kompliment Briti peaministrile Gordon Brownile, kelle eeskujul USA valitsus hakkas pankades eelisaktsiad ostma. Me kõik õpime üksteiselt.
Mis tagajärgi näete Ukraina-Vene gaasitülil?
See on nagu euro, mis tõi Euroopa kokku. Ka energiaprobleem toob Euroopa kokku, sest seda hakkavad nõudma külma kätte jäänud inimesed, mitte enam Euroopa Komisjoni bürokraadid.
Ise toetan tuumaenergiat. Olen oma sõbra USA energiaministri Samuel Bodmaniga palju arutanud, kuidas Eestit siin aidata saaks. Investoritele on sõltumatu energiavarustus ja energiateema väga tähtis ja ma loodan, et Eesti jätkab tuumaenergia arendamisega nii kiiresti kui võimalik. Firmad ei tule ega investeeri, kui pole kindlust energia suhtes.
Milliseks kujunevad USA uue valitsuse suhted Venemaaga?
Barack Obama on tark mees ja mõistab, mis see uhke rahvas mõtleb. Usun, et pööratakse uus lehekülg. Mul oli võimalus temaga rääkida, välissuhete Euroopa komitee juhina kinnitas ta mu saadiku ametisse. Obama teab siinset ajalugu, Balti riikide ja Nõukogude Liidu ajalugu.
Ta on elanud välismaal, pole isoleeritud. Presidendivalimiste debatis tuli Eesti jutuks kolmel korral.
Mis ootab ees maailmakaubandust?
Seda enam ei juhtu, et kaubandussidemed ära lõigatakse nagu kolmekümnendatel aastatel USAs.
Kuidas mõjutab kriis USA positsiooni maailmas?
See kriis on aidanud maailmal mõista, kui ühendatud me oleme. Ka Ameerika on õppinud, et oleme maailmaga seotud. See on väga hea.
Mulle ei meeldi sõna domineerimine. USA on avatud ja Obama selle hea sümbol. Usun, et Obama võit oli suur üllatus paljudele inimestele. See on praegu üks kõige positiivsemaid asju maailmas.
Mida hindate oma suurimaks saavutuseks Eestis?
Kogu ettevalmistustööd viisalihtsustusprogrammi elluviimiseks. Seda tulnuks ammu teha. Eesti on USA lähedane sõber ja liitlane.
Kes on kes
Stanley Davis Phillips
• esitas oma volikirjad president Toomas-Hendrik Ilvesele 31. mail 2007. a
• sündinud Põhja-Carolina osariigis
• ärimees, ühiskonna arvamusliider ja endine Põhja-Carolina riigiametnik
• olnud Põhja-Carolina kaubandusminister ja majandusarenguameti juhatuse esimees, kaubanduskoja juht
• Eestis tegelenud saadikutöö kõrvalt aktiivselt ka paraolümpia sportlastega
