Soome–Vene suhted: tõsiasju tuleb tunnistada
Soome firmad kasutavad hästi ära neile poliitiliselt soodsat kliimat.
Energiakontsern Fortum oli üks vähestest lääne firmadest, kellel lubati erastada Venemaal soojuselektrijaamu (Lõuna-Uuralites ja Lääne-Siberis, maksma läheb see 2,5 miljardit eurot). Enne kriisi nägid Stockmanni plaanid ette avada 2010. aasta lõpuks Venemaal sama palju kaubamaju kui neil on Soomes. Sokos avab jaanuari lõpus Peterburis juba kolmanda hotelli. YIT-l oli eelmise aasta lõpus korraga ehitamisel 10 000 korterit Moskvas ja Peterburis. Sonera on koos rootslaste Teliaga juba aastaid Venemaa ühe suurima mobiilsideoperaatori Megafon suuromanik.
Soome firmade riideid ja saapaid pakkuvaid poode leiab üle Venemaa. „Joutsen Finland OY, jalatsid ja riided” ripub näiteks suurelt üle Komimaa pealinna Sõktõvkari peatänava.
Miks läheb soomlastel nii hästi?
Stockmann Groupi arengudirektor Venemaal Jussi Kuutsa vastab Soome endise presidendi Juho Kusti Paasikivi sõnadega: „Tõsi-asjade tunnistamine on tarkuse algus. Venemaa on meie naaber, see on tõsiasi. Venemaal on suur turg, see on tõsiasi,” ütleb kaheksandat aastat Venemaal töötav Kuutsa. „Meil ei jää muud üle, kui elada üksteisega rahus ja teenida selle pealt kasu. Väikestel riikidel nagu Soome ei ole muud võimalust, kui mängida reeglite järgi, muidu läheb meil halvasti, meist ei huvitu keegi.”
Paasikivi on Soome ärimeeste seas popp. 17 miljoni euro eest hiljuti Moskva lähedale Kostromasse pakendivabriku ehitanud firma Specta juhatuse esimees Erik Helin tsiteerib samuti Teise maailmasõja järgsetel aastatel Soomet juhtinud Paasikivi: „Me ei saa geograafiat muuta.” Ja täiendab omalt poolt naerdes: „Mina ütleks, et soomlased ei saa õnneks geograafiat muuta.” Helin on Venemaal tegutsenud juba 15 aastat ja tema firmal läks kuni kriisini järjest edukamalt.
„Naaber on alati tähtis,” toonitab Erik Helin. „Naaber on tähtsam kui ämm, sest teda sa näed iga päev. Soomele on Venemaa lihtsalt naaber, nagu ka Eestile.”
Suurima Venemaal tegutseva Soome ehitusfirma YIT Moskva regiooni asepresident Teemu Helpolainen ütleb, et talle ei tundu, et Soome oleks läbi ajaloo teadlikult hoidnud suhteid Venemaaga iga hinna eest parematena kui teised riigid. „Me oleme lihtsalt olnud vait teatud kohtades,” lausub ta sõnu kaaludes. „Ütleme nii, et soomlastele ei ole sünnipäraselt omane vajadus, et nende häält peavad kindlasti kõik kuulma. Ma arvan, et kui Soome suur naaber oleks Venemaa asemel Saksamaa, siis oleks olukord täpselt samasugune.”
Poliitika ja äri olgu lahus
Helpolainen, nagu ka teised Soome ärimehed, rõhutab, et poliitika ja äri on kaks eri asja. „Väike maa ei peaks neid omavahel segama,” ütleb ta.
„Aga kui Venemaa üritab äri ja poliitika kokku panna?” küsin.
Helpolainen mõtleb vähemalt kümme sekundit. „See on iga maa õigus, aga väike maa peab sellest hoiduma, sest sellest ei tule neile mingit kasu,” vastab ta lõpuks.
Soome ettevõtlusorganisatsiooni FinPro Moskva büroo juht Ilpo Hanhisalo toob näiteks Baltimaadega võrreldes olulise asjaoluna esile selle, et Soomel on pikem ajalugu iseseisva riigina. „See määrab üsna palju meie suhetes Venemaaga. Me oleme pidanud nendega kauem iseseisva riigina suhtlema, meil on kogemust rohkem,” lausub ta.
Soome suursaadik Venemaal Matti Anttonen ütleb Soome ja Venemaa kohta, et „need on kahe naaberriigi vahelised normaalsed suhted”.
„Need on isegi paremad kui Nõukogude Liidu ajal, sest praegu põhineb see inimeste omavahelisel huvil, firmade huvil teha äri,” väidab suursaadik. „Koos-tööl puudub praegu selline poliitiline taust nagu Nõukogude Liidu ajal.”
„Oluline on suhelda, sest kui ei suhtle, siis sa lihtsalt ei saavuta mingeid tulemusi,” jätkab Anttonen. „Me oleme oma vigadest õppinud. Me nägime, kui suur turg võib olla Venemaa, ja tahtsime sellest kasu saada.”
Anttonen kinnitab, et Soomel pole Venemaaga mingeid poliitilisi probleeme. On mõned probleemid, nagu veoautode pikad piiriületusjärjekorrad, aga Soome saadik nimetab neid argiprobleemideks. Küsimusele, kas Soomel on mingid põhi-mõtted suhetes Venemaaga, vastab Anttonen kiirelt: hoida naabriga häid suhteid!
„Kui kaks poolt teevad koostööd, siis tuleb ka naabri huvisid silmas pidada,” selgitab Soome suursaadik. „Mida paremini läheb kõigil meie naabritel, mida rikkamad nad on, seda parem ka Soomele, sest vaestest naabritest pole palju kasu. Ega siin suurt kunsti ole.”
Peterburis Vene-Balti meediakeskust juhtiv Igor Pavlovski nimetab Soome suhteid Venemaaga rahulikuks ja pragmaatiliseks. „Ma arvan, et sellised peavadki olema normaalsed suhted kahe riigi vahel, kellel on ühine keeruline ajalugu,” lausub Pavlovski. Tema kinnitusel pole Soome ja Venemaa vahel praegu ühtegi tõsiseltvõetavat keerulist probleemi.
Soome ärimehed Venemaal ja ka saadik kinnitavad üsna emotsionaalselt, et vaatamata väga pragmaatilistele suhetele, ei tähenda see seda, et Soome suhtub Venemaal toimuvasse ükskõikselt. „Soomes kritiseeritakse Venet küll!” ütleb suursaadik Anttonen peaaegu solvunud häälega. „Kui tapeti Anna Politkovskaja, siis Helsingis oli kõige suurem meeleavaldus Euroopas. Venemaa areng läheb Soomes väga paljudele korda, sest ta on meie naabermaa.”
„Kui mõni Soome firma läheks rääkima poliitikutele, et ärge kritiseerige Venemaad, siis poliitikute seas on alati osa selliseid, kes ütlevad, et mina kindlasti ei tee nii ning hakkavad just kritiseerima Venemaad!” ütleb ehitusärimees Teemu Helpolainen. „Soomes tuleks sellele kohe negatiivne reaktsioon, see on kindel.”
Suur saavutus — kiirrong
Soome–Venemaa heade suhete kõige märkimisväärsem praktiline saavutus on Peterburi–Helsingi kiirrongi käimapanek 2010. aasta lõpus. Ehitus juba käib ning Soome ja Venemaa riiklike raudteede ühisfirma Karelian Trains on tellinud 120 miljoni euro eest neli kiirrongi, mis hakkavad kihutama kuni 220 kilomeetrit tunnis.
Plaanide järgi hakkab kiirrong reisijaid Helsingist Euroopa ühte suuremasse linna viima kolme tunniga (praegu kestab rongisõit viis ja pool tundi) ning mõlemas suunas hakkab käima neli rongi päevas. Võib julgelt öelda, et Soome piir Venemaa suhtes muutub üha avatumaks, aga Eesti oma kinnisemaks — näiteks kas või piiriäärsete elanike viisalihtsustuse kadumine.
