Välisinvestorid ei usalda Eestit. Miks olete teie ikka veel siin ja isegi kolite uude, senistest avaramasse büroosse?

Ma olen erand, sest armastan Eestit ja olen alati olnud Eestile lojaalne. Küsimus pole minus ja minusarnastes inimestes. Eesti probleem seisneb investorites, kes Eestist endast nii väga ei hooli, vaid mõtlevad, kus on mõttekas äri tegemise seisukohalt aega veeta.

Kuidas saaks Eesti tagasi lootuse jõuda maailma rikkaimate riikide hulka?

Viie rikkama riigi hulka jõudmise idee oli naiivselt optimistlik. Eesti poliitiline eliit on majanduslikult väga naiivne. Ärimehena saan öelda, et hr Ansip on täpselt sama populistlik nagu hr Savisaar. Kummalgi neist pole majanduspoliitikast arusaamist.

Vaid üks Eesti poliitik on seni rääkinud majandusest peaministri tasemele küündivalt – see on hr Mart Laar. Ta pole populaarne, sest räägib asjadest, nagu need täpselt on. Eesti vajab praegu just sellist inimest ja avalikku arutelu: mis saab pärast kulutuste kärpimist? Keegi ei räägi praegu sellest.

Mida Eesti siis ikka tegema peab?

Vastus on üks: kopeerige Soomet. Soomes oli eelmise sajandi 90-ndatel suur majanduskriis. Soome suutis sellest ajast alates hoida oma jooksevkonto plussis, pöörates väga tugevat tähelepanu ekspordile. See on põhjus, miks Soome valitsusel on praegu raha oma kulutuste suurendamiseks, samal ajal kui Eesti valitsus peab kulutusi kärpima.

Eesti varasemate aastate äärmuslik majanduskasv põhines sisemaisel tarbimisel. Kuid tarbimisega kasvas import. Eksporti, mis oleks nende ilusate asjade ostmiseks raha sisse toonud, ei olnud. See on nii lihtne tõde: keegi ei saa osta rohkem asju, kui ta raha teenib.

Praegu vajab Eesti väga olulist impordi vähendamist. Samal ajal tuleb pakkuda teenuseid ja tooteid, mida saab väljapoole müüa. Eesti import saab kasvada ainult nii kiiresti kui kasvab eksport.

Kõlab väga lihtsalt, aga kuidas seda saavutada?

Valitsus peab tunnistama, et teenuste ja kaupade rahvusvahelisele turule eksportimine on raske. See nõuab oskusi ja kontakte. Eksportivatele ettevõtetele tuleb kohe luua maksusoodustused. Üksnes soodsad tingimused muudavad ekspordi Eesti ettevõtetele senisest huvitavamaks. Teiseks tuleb välismaalt Eestisse meelitada oskuslikke ekspordivõimelisi ettevõtteid ja töötajaid. Ekspordivõimelise ettevõtte päris nullist ülesehitamine võtab aega, mida Eestil ei ole.

Kolmandaks tuleb kindlustada praegune madalate maksudega süsteem. Madalad maksud on ainuke nn Nokia, mis on Eestil maailmale näidata. See on eelduseks, et nii eestlased ise kui ka välismaa ettevõtjad avaksid siin oma ärisid.

Kust neid välismaa ärimehi leida, kui üle maailma valitseb usalduskriis?

Tuleb lõpetada raha kulutamine Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu näiteks Silicon Valley projektidele. Unustage need hämarad unistused stiilis: meelitame Microsofti peakorteri Eestisse! Seda ei juhtu mitte kunagi.

Me asume Euroopa nurgas ja kaugemal kui Soomes ja Rootsis ei mõtle meie peale mitte keegi. Saksa- ja Prantsusmaa äriinimesed isegi ei tea, kus Eesti asub. Praegu loetakse vaid halbu uudiseid selle kohta, kuidas Balti riikide majandus kokku variseb.

Ärimehed ja oskustöölised tulevad Soomest ja võib-olla ka Rootsist. Seda raha tuleb kulutada, et tuua Eestisse just väikseid Skandinaavia ettevõtteid. Võib-olla mõni neist kasvab siin suureks. Võib-olla pole nad nii edukad kui Nokia, kuid muudavad Eesti sellegipoolest väga rikkaks maaks.

Kas näete peale valitsuse kärpekava veel mõnda võimalust, kuidas majandus stimuleerida?

Eesti peab suurendama sündimust, sest praegu väheneb töövõimeliste inimeste arv iga aastaga. Kui eestlased lõpetaksid raha põletamise absurdse administreerimisega kohalikes omavalitsustes, siis poleks vaja vähendada toetusi noortele emadele ja peredele.

Eesti rahvas maksab tohutuid summasid, et juhtida naeruväärselt väikseid, paari tuhande elanikuga valdasid. Mõttetu raiskamine. Eesti ei vaja väikseid valdasid, aga vajab rohkem lapsi.

Eesti valitsus, palun lõpeta nüüd, kriisiaega kasutades, minivaldade ülalpidamine ja kasuta seda raha peredele!

Te jagate järjest soovitusi valitsusele, aga mida peavad tegema Eesti ettevõtjad ja tavalised inimesed?

Võti pole praegu inimeste ja ettevõtete käes, vaid valitsuse taskus. Ettevõtjad teevad alati vaid seda, mis neile parajasti majanduslikult mõistlik tundub. Kui ekspordisektor saab maksusoodustusi, siis paljud ettevõtjad pöörduvad ekspordi poole.

Vaevalt hakkab Eesti ettevõtja midagi Hiinasse ja Ameerikasse müüma. Majade ehitamine on ka endiselt tähtis. Ettevõtted peavad saama impulsi tegevussuuna muutmiseks. Sellega nad vabastavad ennast siseturu muutustest ja Eestile on see hea, sest teenitakse raha kaupade sisseostmiseks. Eestis ei hakata ka tulevikus autosid tootma, kuid igaüks soovib autot osta.

Milliseid ekspordivõimelisi ettevõtteid näete Eestis ja mis ettevõtete vastu tunnevad huvi teie partnerid?

Meie hoiame oma silmi pidevalt lahti. Kui me näeme siin ekspordivõimelisi ettevõtteid raskustesse sattumas, oleme valmis neid üle võtma ja neisse rohkem kapitali paigutama. Usun, et Eesti muutub väga atraktiivseks ettevõtlusmaaks, seda eriti suhetes Skandinaaviamaadega. Kui toodad Eestis, saad võrreldes Soome ja Rootsiga hea maksueelise. Ma usun, et saan teha investeeringuid just sellistesse ettevõtetesse, mida saab päästa Skandinaavia turgu silmas pidades.

Nimetage neid ettevõtteid ja sektoreid.

Kui ma annan liiga palju vihjeid, siis paljud Eesti äriinimesed ei saa öösel magada.

Me kõik loodame niikuinii, et äriinimesed ei maga praegu liiga hästi ega liiga palju. See on ainuke tulevikulootus.

Eestis on palju võimeid, mis on lõpuni välja arendamata. Eesti ettevõtete suurim nõrkus on vilets müük ja turustamine. Eestis on head insenerid ja spetsialistid, kuid pole inimesi, kes suudaksid välja minna ja müüa.

Eesti ettevõtlusliidrid räägivad täpselt vastupidist juttu. Nad ütlevad, et selliste pehmete erialade esindajaid nagu müügimehi õpetatakse ärikoolides liiga palju.

Selleks, et saada häid müügimehi, ei piisa, et neid lihtsalt koolitada. Need müügiinimesed peab õieti müüma rakendama ettevõtte juht, kellel peab olema selge visioon, kuidas oma toodetega välisturgudel läbi lüüa. Ainult selge visiooni ja tugeva juhtimisega saavad müügiinimesed heaks. Ega asjata ärimaailmas ei öelda, et ettevõtte number üks müügimees on ettevõtte peadirektor.

Kui ettevõte toodab suure koguse häid asju ja ei oska päeva lõpuks neid müüa, siis ei osta neid asju keegi. Sellepärast on vaja Eestisse meelitada just selliste oskustega juhte ja töötajaid. Eesti oht peitub selles, et hea müügijuhi potentsiaaliga 22-aastane ärikooli lõpetaja läheb Skandinaaviasse või mujale tööle ega tule tagasi. Sellepärast on vaja luua keskkond selliste oskustega inimeste Eestis hoidmiseks ja välismaalt sisse toomiseks.

Kas Eesti seadused on piisavalt head, et töölisi välismaalt sisse tuua?

Euroopa Liidus on kõikidel inimestel liikumine vaba ja seetõttu ei ole Eestil Euroopa Liidust tööliste sissetoomisega mingeid probleeme. Ent väljaspoolt Euroopa Liitu tööliste Eestisse toomine on bürokraatlik ja keeruline protsess ja Eesti majanduse kiire kasvu huvides peab selle probleemi kuidagi lahendama.

Eesti tööealiste inimeste arv väheneb igal aastal, mis on fundamentaalne probleem. Esmalt tuleb välja mõelda, milliseid inimesi Eesti oma tööturule tahab.

Sama moodi peab olema selge, mida teha inimestega, kes ei taha mingisuguse tootmisharu kokkuvarisemise järel oma kaugele kodumaale tagasi minna.

Milline paistab Eesti krooni tervis?

Ma arvan, et Eesti ei devalveeri oma krooni. Suurim risk tuleb Lätist. Kui Läti pole suuteline oma majandust kevadeks ümber korraldama ja ei saa sellepärast piisavalt abi, siis võib ka Eesti sattuda devalveerimissurve alla.

Suurim devalveerimisrisk oli detsembris ja jaanuaris, enne kui Läti saavutas kokkuleppe IMF-iga. Ma ei ütle, et devalveerimist kindlasti ei juhtu, kuid ma pean seda vähetõenäoliseks.


Joakim Helenius

• Sündinud 24.11.1957

• Trigon Capital’i asutaja ja nõukogu esimees.

• Osalenud rohkem kui 20 juhtiva Kesk- ja Ida-Euroopa ettevõtte juhtimises.

• Enne Trigoni asutamist 1994. aastal oli Goldman Sachs International Ltd asepresident ja Merrill Lynch International Banki juhatuse liige