Lipstok: jätkusuutlik eelarve on euro eelduseks

Eesti Panga president Andres Lipstoki sõnul peab Eesti ise näitama, et on eurot vääriv riik, sest Maastrichti kriteeriumite täitmine ei pruugi iseenesest veel euroklubisse pääsemist tagada. Üheks oluliseks ülesandeks sellel suunal on riigieelarve asjatundlik ja tulevikku arvestav kärpimine.

Eesti Panga hinnangul on käesoleva aasta riigieelarve kärpimine 8-9 miljardi krooni ulatuses piisav, et tagada puudujäägi mahtumine Maastrichti kriteeriumi kolme protsendi sisse, kuid Lipstok rõhutas tänasel pressikonverentsil, et kärbete tõhusus sõltub otseselt nende õigest rakendamisest.

Samuti tuleb Eesti Panga presidendi arvates asuda kiiresti tegutsema järgmiste aastate eelarvetega, sest ülemaailmne majandussurutis võib kesta ning osaliselt toetub praegune kärbe ühekordsetele sammudele, millest aga tulevatel aastatel abi ei ole. "Maastrichti kolm protsenti kehtib siis, kui eelarve on jätkusuutlik, ja seetõttu on järgmised aastad olulised," ütles Lipstok.

Küsimusele, kas Eesti euroga liitumist võidakse hakata pidurdama poliitilise surve ja väitega, et Eesti on liitumiseks liiga vaene, vastas Lipstok, et sellist arengut välistada ei saa ning seetõttu ongi oluline, et Eesti end selles küsimuses heast küljest üles näitaks. Samas toonitas Lipstok, et euroga on liitunud ka riigid, kes ei ole kõige rikkamad ning rikkus pole ainus, mida vaadatakse.

Lipstoki väitel toetab fikseeritud krooni kurss muutunud oludega toimetulemist. Valuutakomitee, madal inflatsioon ja kolm protsendi piiresse jääv eelarvepuudujääk toetavad üleminekut eurole nii ruttu kui võimalik.

Euro kasutuselevõtu aruanne prognoosib, et käesoleva aasta esimesel poolel aeglustub inflatsioon kiires tempos. Seetõttu võib Eesti täita Maastrichti inflatsioonikriteeriumi aasta neljandas kvartalis või 2010. aasta alguses. Ka valitsussektori võlg on Eestil üks väiksemaid Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas. „Hea uudis eurorindel,“ võttis viimased näitajad kokku asepresident Märten Ross.