Tallinn asutab oma prügifirma?

Tallinn on lennult haaranud keskkonnaministeeriumist tulnud jäätmeseaduse muutmise ettepaneku, mis annaks omavalitsustele võimaluse luua jäätmete kogumiseks munitsipaalne äriüksus. Valitsusse veel mitte jõudnud ettepanek meeldib linnale, sest prügifirmade poolne lõputu vaidlustamine ei ole lubanud jõustuda mitmel korraldatud jäätmeveokonkursil.

„Linn on päris tõsise valiku ees,” kinnitas Tallinna abilinnapea Deniss Boroditš. Seoses tuisu ajal hätta jäänud lumekoristusfirmade tööga käis linn alles hiljuti välja võimaluse hakata koristama tänavaid iseseisvalt. „ Prügiveo puhul on see mõte isegi tõsisem.”

Tema sõnul elab näiteks Tallinna Mustamäe ja Lasnamäe jäätmeveo vabaturupiirkondades 160 000 inimest, kes maksavad kaks kuni kolm korda kõrgemat hinda, kui see oleks korraldatud konkursi jõustudes. „Mängib ajaline faktor ja kõige rohkem kannatavad elanikud,” muretses Boroditš.

Oma prügifirma loomise kulukust on tema sõnul siiski veel vara hinnata. „Teeme kindlasti kalkulatsioonid ja uurime, millised võivad olla investeeringud ja kulud.”

„Praegune konkursside mudel jääb juba ajale jalgu,” nentis ka keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek, kuid tunnistas, et mõnel juhul on vaidlustamine siiski olnud põhjendatud. „Tuleb küsida, milline on linna toimimine hea turumajanduse tavade järgi. Muidu tuleb jälle keegi Nikolai Ossipenko, kelle firma sobitub täpselt kalmistu koristamise tingimustes seatud nõuetega,” tõi Eek paralleeli Ida-Virumaalt.

Praegune jäätmeseadus vaidlustamiste jadale lahendust ei paku. „Kui spordihalli ehitamine lükkub viie aasta võrra edasi, pole see katastroof. Prügivedu ei ole võimalik aga katkestada,” tõdes Eek. Vaidlustamised on tema hinnangul kasulikud eelkõige prügifirmadele endile, sest see võimaldab säilitada märgatavalt kõrgemad teenustasud. „Korraldatud jäätmeveo piirkondades on tulnud hind alla keskmiselt kolmandiku võrra,” kinnitas Eek.

Teiste seas näiteks Tallinnas Szolnokis ja Haaberstis, aga ka Maardu linnas jäätmevedu korraldava OÜ Adelan Prügiveod juht Aivar Krabi on linna oma prügifirma ideest teadlik, kuid jääb selle suhtes skeptiliseks. „Teame, milliseid investeeringuid selline ettevõtmine nõuab. Praegu Tallinnal selliseid vahendeid ei ole,” ütles Krabi.

Kui linn ise asjaga hakkama ei saa, võetakse tema hinnangul sobiv allhankija. Seoses pealinna kaheksas piirkonnas korraldatud jäätmeveokonkursi vaidlustamisega on konkureerivad prügifirmad viidanud Tallinna ligi kolmandiku suurusele osalusele Tallinna prügilas, mille teiseks osanikuks on suurt osa pealinna prügiturust omav AS-i Cleanaway emafirma. „Tundub olevat järjekordne n-ö erakondlik äriplaan,” arvas Krabi.

„Üheksakümnendatel tegi Eesti valiku erastamise kasuks,” meenutas keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek ja tõi näite Tallinna eriautobaasist, mille ostis ära Ragn-Sells. Pidevalt sohu jooksvad jäätmekonkursid teevad selle mudeli toimimise küsitavaks.

Eeki sõnul tasub tuua siin paralleel ühistranspordisüsteemist, mille enamikku opereerib pealinnas Tallinna autobussikoondis (TAK). Seevastu Tartu linnal oli eelmisel aastal terav vaidlus GoBusiga ja valitses oht, et ühissõidukid lakkavad sootuks sõitmast. „Tallinn ei ole TAK-i erastamist mõistlikuks pidanud, olenemata võimul olevale erakonnast. Samasugune dilemma on ka jäätmekäitluses.”

Peale võimaluse luua munitsipaalne prügifirma antakse jäätmeseaduse teise täiendusettepanekuna omavalitsusele õigus rahastada loodavat ettevõtet jäätmemaksu kehtestamise kaudu.