44 protsenti tarbijaist väidab, et on vähendanud ostetava toidu ja teiste tarbekaupade koguseid. 11-16 protsenti on täiesti lõpetanud viina, õlle ja veini ostmise. 16 protsenti ei tarbi enam karboniseeritud karastusjooke ning 15 protsenti mineraalvett, selgub Nielseni värskest tarbijakindluse uuringust.

Ka maiustusi ja töödeldud liha ostetakse vähem. 13 protsenti tarbijatest lõpetanud sigarettide ostmise. Ka näohooldustoodete ning majapidamise puhastusvahendite ostukogus on vähendatud.

Kõikides tootegruppides eelistatakse varasemast odavamaid tooteid. Enim eelistatakse soodsamaid tooteid osta maiustuste, gaseeritud karastusjookide ja lihatoodete kategooriates. 36 protsenti eelistab odavamat piima ning 46 protsenti soodsamat juustu. Tarbekaupadest eelistatakse rohkem soodsamaid majapidamise puhastustarbeid ning sigarette.

Paljud tarbijad väitsid, et on edasi lükanud elektroonika (42 protsenti), kodu sisustuse (37 protsenti) ja puhkusereiside (36%) ostmise. Oluliselt harvem on hakatud käima väljas söömas (50 protsenti vastajatest on seda vähendanud), harvem külastatakse ka meelelahutusasutusi (42 protsenti) ja spordiklubisid (33 protsenti).

33 protsenti vastanutest väitis ka, et ostavad nüüd raamatuid, ja 40 protsenti, et ostavad mänguasju harvemini kui kolm kuud tagasi. Ka riiete, jalatsite ja eksklusiivkosmeetika puhul on tarbijad hakanud ostma odavamaid variante.

Inimeste ebakindlus töökoha suhtes on märgatavalt kasvanud: kui 2008. a II kvartalis oli 33 protsenti vastajatest oma töökoha suhtes kohalikul tööturul positiivsel seisukohal, siis 2009. aasta jaanuaris oli kindlustunne säilunud vaid 15 protsendil vastajail. Oma personaalset finantsseisu hindas heaks või suurepäraseks 32 protsenti vastajatest.

Nii 2008. aasta teises pooles kui ka 2009. aasta jaanuaris arvas 31 protsenti, et hetkel ei ole õige aeg väljaminekute tegemiseks. 61 protsenti tarbijaist leiab, et hinnad on viimase kuue kuu jooksul tõusnud, neist 45 protsenti tunnetas hinnatõusu enam kui kümme protsenti.

Indeks koostatakse vastavalt tarbijate arvamusele töökoha perspektiivi, personaalse finantsseisu ja väljaminekute tegemise ajastamise suhtes järgneva 12 kuu jooksul. Keskmine indeks 2008. aasta teisel poolel oli Euroopas 77 punkti ja globaalselt 84 punkti.