Ärinaised loodavad iseendale
“Laenuraha andmise kõrval oli meie jaoks oluline, et koos rahaga tehtaks küsitlus, mis annab rohkem infot naisettevõtjate soovide ja ootuste kohta,” sõnas Siv Hellen Põhjamaade Investeerimispangast.
Võrreldes Läti ja Leedu ettevõtlike naistega võtsid eestlased laenu lühemaks ajaks, vaid kolme aasta peale. Küsitlus näitas, et enamik õrnema soo esindajatest alustab äri isikliku rahaga, pangalaenu saab stardipakul kasutada vaid iga kümnes naine. Tegevust laiendades julgevad naised rohkem laenu küsida, tervelt 34 protsenti vastanutest võttis sel juhul laenuks üle miljoni krooni.
Roosikrantsi ilusalongi juhataja Marit Niido oli üks neist, kes sai Sampo Pangast naistelaenu. Kaks aastat tagasi, kui ta oma salongi tööga alustas, oli käivitamisel abiks eralaen. “Palju abi oli lähedaste inimeste toetusest, kes ütlesid, et sa oled selleks võimeline, tee ära!” ütles Niido.
Sampo Pangast võetud naistelaen oli Niido esimene ärilaen, raha oli vaja eralaenu tagasimaksmiseks ja ilusalongi edasiarendamiseks. Laenu suurus oli 300 000 krooni, tähtaeg neli aastat ning laenugarantiiks firma ja isiklik vara.
“Arvan, et üldiselt ei peaks pangad naisi eelistama, aga usun, et mõningaid eelarvamusi ettevõtlusega tegelevate naiste suhtes ikka on,” sõnas Niido.
Käsitööpoodide omanik Ülle Kull tunnistas, et tundis laenu võtmise juures hirmu, sest 220 000kroonise laenu tagatiseks sai pere korter. Raha oli aga vaja selleks, et käivitada linasest kangast rõivaste tootmine. “Enne laenuvõtmist panin positiivsed ja negatiivsed pooled paberile. Küsisin endalt, mis saab siis, kui ma ei suuda raha tagasi maksta,” meenutas Kull.
Tema sõnul ei tehta pangas vahet, kas tegemist on meeste või naistega, naistelaenu asemel võiksid pangad pakkuda hoopis väikeettevõtete laenu.
