"Eraisikute puhul uusi viivises olevaid laene ei lisandunud, küll aga jäid juba olemasolevad viivises olevad laenud jätkuvalt tagasi maksmata," nentis Eesti Panga finantsvahenduse osakonna juhataja Jaak Tõrs, kirjutab Äripäev.
 
Ettevõtete puhul suurenes eelkõige ehitus- ja kinnisvarasektori enam kui 60 päeva viivises olevate laenude maht. Kokku oli enam kui kaks kuud viivises olevaid laene 4,7% ettevõtetele väljastatud laenude portfellist.

Kui üle 60päevase võlgnevusega laenude kasv on suhteliselt tagasihoidlik, on kuu ajaga hüppeliselt kasvanud aga nende laenude hulk, mille maksmisega on hiljaks jäädud kuni 30 päeva - jaanuaris 11,4 ja veebruaris 15,1 miljardit krooni. Kaheksa protsendini tõusnud töötuse määr võib osa neist laenudest paari järgmise kuu jooksul pikema võlgnevuse kategooriasse ümber paigutada.

Veel eelmise aasta lõpus oli üle kahe kuu viivises olevate laenude hulk 2,9%. Detsembris prognoosis Eesti Pank, et viivislaenude osa pankade laenuportfellis jääb sel aastal 4-5% tasemele ja hakkab seejärel langema.