Veehinna tõusule võib piiri panna konkurentsiamet
Ülikasumeid teeniv Tallinna Vesi on juba aastaid saanud vee hinda tõsta, viidates ettevõtte ja linna vahel erastamislepingutes kokku lepitud klauslitele. Oma suutmatust hinnatõusule piiri panna on ka linnavalitsus põhjendanud teenuslepinguga, kirjutab Eesti Päevaleht.
„Olukord on muutumas. Oleme algatanud protsessi, millega vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad allutada sarnaselt soojaettevõtetega konkurentsiameti kontrollile," sõnas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.
Tegemist on keskkonnaministeeriumi veeseaduse muutmise seaduse eelnõuga, mis eeldatavalt võiks riigikokku jõuda suvel. „Seaduseelnõus on kirjas, et hinnad kehtestab küll kohalik volikogu, kuid konkurentsiametile jääb kontroll," selgitas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, kelle sõnul võiks seadus jõustuda järgmise aasta alguses.
Uue korraga saab konkurentsiamet seadusliku õiguse siduvaid ettepanekuid teha.
Riigikogu majanduskomisjoni liige Hannes Astok oli konkurentsiameti senise võimetuse üle imestunud. „Vaikimisi ei saa nõustuda konkurentsiameti väitega, et see ei allu nende võimule. Tegemist on selgelt monopoliga. Olgu linnal lepingud millised tahes, turgu valitseva seisundiga ettevõte peab alluma kontrollile," märkis ta.
Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots oli Astokiga päri, et primaarne on seadus, sellele järgnevad lepingud. „Konkurentsiseadus annab meile aga õiguse ettevõtte hinnakujundusse sekkuda vaid siis, kui tegu on ülikõrge kasumlikkusega," ütles ta ja lisas, et infrastruktuuriettevõtete puhul võetakse hinnangute aluseks hoopis kapitalitootlikkus, mitte kasumimarginaal.
„Monopolide seas on see nii meil kui ka mujal maailmas tavaliselt 7-10 protsenti, Tallinna Veel võiks see olla samas suurusjärgus," arvas Ots.
Tallinna Vesi teenis mullu 720 miljoni kroonise käibe juures 296 miljonit krooni puhaskasumit. Seega on ettevõtte puhas kasumimarginaal 41,1 protsenti. Kapitalitootlikkus oli 2008. aastal 18,3 protsenti.
