Eesti pärm teeb maailmas võidukäiku

Rohkem kui sajand vanas Salutaguse tehases valmib aastas tuhandeid pärmitonne. Peaaegu kõik sellest müüakse piiri taha, Ameerikasse ja Aasiasse.

Salutaguse pärmitehases on pärmi kergitatud juba 19. sajandi teisest poolest alates. 1994. aastal Kanada kontserni Lallemand kätte läinud tehase müügiarvud on aasta-aastalt tõusnud, kirjutab Ärileht.

Müügimahu kahanemist ei näe pea sajaprotsendiselt ekspordiks mineva toodanguga ettevõtte tegevjuht Tiina Valk ka tänavu.

„Müügiosakond Euroopas annab kõvasti tuld ja on esimesi märke, et saame kliente juurde ka tänavu," ütles Valk. „Ekspordime 99% toodangust ja turud jaotuvad üle maailma - kogu Euroopa, Põhja-Ameerika ja Aasia."

Emaettevõtte kaudu on ettevõttel kokku ligi 150 kaubamärki, millest eestlastele on tuttavad vaid Hea Eesti Pärm ja Euroferm. Eelmisel aastal 142 miljoni suuruse käibega ettevõtte tootmismahud on kerkinud pärmile kohaselt, sest suurem osa tootmisest on praeguseks Eestisse kolitud. Valgu sõnul on siia toodud näiteks peaaegu kogu Põhja-Ameerikas toimunud segude tootmine.

Ent ettevõttel on kavas ligi 25 miljoni kroonine investeering ka tänavu. „Rahastamine tuleb grupi poolt pikaajaliste laenudega," selgitas Valk. Lõviosa investeeringust läheb puhastusseadmete täiustamisele. Uue tehnoloogia abil peaks kaduma nii Kohila elanikes pahameelt tekitanud hais kui ka pruunikas heitvesi.

Eesti tootjatest on Salutaguse kliendid suuremad pagaritööstusettevõtted, nagu Fazer ja Leibur, kuid taina omadusi parandavaid tooteid kasutavad ka meie pitsameistrid.

Ainuüksi vedelpärmi tootmise võimsus on tehasel 5500 tonni aastas, seejuures kulub puhaskultuurist vedelpärmi saamiseks Valgu sõnul aega ligi 80 tundi. Sellest suurem osa läheb siiski kuivpärmi tegemiseks.

Eri tooteid on tunduvalt enam. Lisaks vedelpärmile on Salutaguse pärmitoodete „me­nüüs" ka tavapärane nn küpsetuspärm, pärmi kaitsesegud veini- ja õlletööstusele, B-vitamiinirikkad söödalisandid ja mitteaktiivne kuivpärm.