Huvi välismaa töö vastu suurenes mitu korda
„Inimesed tahavad leida tööd kodu lähedal naabermaades, ennekõike Soomes," rääkis Traks. „Kuid tööpuudus surub ka meie naabreid nii palju, et esmakordselt pole meie inimestel ka hooajatöödel häid võimalusi, sest Soome tudengid on valmis ise suvel maasikaid korjama minema."
Põhjamaades valitseb Traksi sõnul nõudmine vaid meditsiinitöötajate ja keevitajate järele.
„Töökohtadele toimub tõeline tormijooks. Enam ei tehta vahet asukohamaa ja töö vahel, peaasi et tööd saaks," ütles tööjõurendi ja -vahendusega tegeleva ettevõtte Varumeesteenindus juht Toomas Sabsay. „Turgu iseloomustab asjaolu, et pakkumisi on vähe."
Viimastel nädalatel on paljud varem välismaal töötanud eestlased Sabsay sõnul üles leidnud oma varasema tööandja ja asunud tööle otse, ilma vahendusfirma osaluseta.
„Otsin välismaal tööd, mis seisneks inimestega suhtlemises, kuid olen valmis tööle asuma ka koristajana," ütles kaks kuud tagasi autofirmas koolitusjuhi töökoha kaotanud Eda, kes ei soovinud oma perekonnanime avaldada.
Töö kaotamisele järgnenud aeg kulus Edal pangaga suhete klaarimiseks. Välismaal otsustas ta asuda tööd otsima pärast seda, kui Eestist sobiva palgaga tööpakkumisi ei leidnud.
„Korteri saan maha müüa, kuid üüri ja lasteaia eest pean ma ikkagi maksma täie rauaga," ütles Eda. „Valitsus peaks eelarve kärpimise asemel tegelema hoopis töökohtade loomist soodustavate reformidega."
Välismaa tööpakkumiste seas annavad tooni keeruliste pädevuskombinatsioonidega pakkumised. Ühte Euroopa suurriiki otsitakse majapidajateks Eesti kodanikest abielupaari, kes peab valdama hästi vene ja prantsuse keelt.
Samuti leiaks kaabligarnituuride konstrueerijana tööd väga hea inglise ja saksa keele oskusega insener. Hambatehnikul, kiropraktikul ja kirurgil pole raskusi töökoha leidmisel Põhjamaades.
