Kohus jagab Narva piiritammi

Venemaa riiklik gaasimonopol Gazprom ja Eesti riik selgitavad, kes neist on piirijõel asuva Narva-poolse tammi omanik. Seda 60 aastat tagasi ehitatud raudbetoonist rajatist vajavad mõlemal pool piiri paiknevad elektrijaamad tänini.

Tallinna halduskohtus hakkab lõpule jõudma vaidlus 206meetrise tammi Eestis paikneva poole üle, mis lahutab Narva veehoidla ja jõe alamsängi vett. Vaidlustatakse sedagi, kellele kuuluvad kaks naabruses asuvat muldtammi, kirjutab Põhjarannik.

Suhteid klaarivad Gazpromi kuuluv Peterburi AS Territorialnaja Generiruštšaja Kompanija nr 1 (TGK), kellele kuulub Ivangorodi Narva (jõe nimest) hüdroelektrijaam, ning Eesti Vabariik majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kaudu. Viimane kohtuistung leidis aset kolmapäeval, otsus kuulutatakse välja 29. mail.

"Kuna istung on kuulutatud kinniseks, ei avalikusta majandus- ja kommunikatsiooniministeerium seisukohti," ütles Põhjarannikule ministeeriumi esindaja Kunnar Kukk.

TGK-1 õigusosakonna juhi Jelena Mihhailova sõnul taotleb kompanii vaid maa peal olevat vara, tammi all olev maa kuulub tema hinnangul igasuguse kahtluseta Eesti riigile.

"TGK-1 on Venemaa dokumentide ja seaduste järgi vasakul kaldal asuvate hüdrotehniliste rajatiste omanik, talle kuulub pool tammist ja muldtammist. Kuna Eesti riik on teisel arvamusel, tuleb see vaidlus lahendada," ütles ta.

Tamm ja muldtamm on osa Narva hüdroelektrijaama ehitiste kompleksist. See jaam, kus töötab 63 inimest, toodab elektrit Venemaa ühtsele energiasüsteemile ning on ühtlasi tugijaam. Hüdroelektrijaam võib ka iga kell Ivangorodi elektrita jätta, hakates erakorralises olukorras Leningradi aatomielektrijaama elektriga varustama.