Riigikontroll: järelvalve kaevandamise üle ebapiisav
Kaevandajate esitatud kaevandamisandmeid enamasti ei kontrollita, mistõttu osa ettevõtjaid on aruannetes esitanud väiksemaid kaevandamismahtusid. Sellistel juhtudel kahjustatakse keskkonda, riigil jääb saamata osa õigusaktidega sätestatud kaevandamisõiguse tasust, maavaravarude andmed maavarade bilansis näitavad varusid tegelikust suuremana ja ei ole tagatud aus konkureerimine kaevandusettevõtete vahel.
Kaevandamisega rikutud maastike pindala suureneb, sest uusi karjääre avatakse, aga vanu on korrastatud vaid üksikjuhtudel. Karjääride korrastamise tingimuste seadmine on halvasti korraldatud, järelevalvet ei tehta ja riiklikke sunnivahendeid ei rakendata.
Levinud on praktika, kus kaevandajad esitavad enne kaevandamisloa kehtivusaja lõppu taotluse loa pikendamiseks ja karjääri laiendamiseks ning lubade pikendamisel lükkub ka korrastamise tähtaeg edasi, kuigi mõistlikum oleks kaevandatud osa karjäärist korda teha.
Audit näitas, et riik ei ole ehitusmaavarade kaevandamise lubade andmisel vaadanud pikaajaliselt ette. Seni on riiklikult otsustamata, kui kauaks peab teadaolevaid ehitusmaavarade varusid jätkuma ja oma vastuskirjas kontrolliaruandele ei näe keskkonnaminister selleks ka vajadust.
Auditis juhib riigikontroll keskkonnaministeeriumi tähelepanu sellele, et uute karjääride avamine on lähtunud eelkõige ettevõtjate huvist ning praktikas otsustatakse kavanduse rajamine geoloogilise uuringuloa andmisega. Kohalikud elanikud saavad oma seisukohti kaevanduse sobilikkuse kohta esitada keskkonnamõjude hindamise käigus.
Auditis selgus, et vaatamata ilmnenud probleemidele, pole kordagi keskkonnamõjude hindamise tulemuste alusel keeldutud kaevandamisloa väljaandmisest, kuna siis pole enam võimalik alternatiivset asukohta kaaluda. Seetõttu ei avata karjääre alati nendes kohtades, kus mõju kaevandamisest oleks elanikele ja keskkonnale vähim.