Kaupade sissevedu kahanes märtsis kolmandiku
Nii ekspordi kui ka impordi vähenemine aeglustus, teatas statistikaamet.
Märtsis eksporditi kaupu 8,3 miljardi krooni väärtuses ja imporditi 9,9 miljardi krooni eest. Väliskaubanduse puudujääk oli 1,6 miljardit krooni, mis vähenes eelmise aasta märtsiga võrreldes üle poole. Kui tänavu jaanuaris vähenes eksport ja import aastaga vastavalt 28 protsenti ja 36 protsenti, siis märtsis vähenemine aeglustus. Eelmise aasta märtsiga võrreldes vähenes eksport 22 protsenti ja import 30 protsenti.
Väliskaubanduse käivete languse on põhjustanud nõudluse vähenemine nii Eesti siseturul kui ka peamistel sihtturgudel. Eurostati andmetel vähenes oluliselt kaupade eksport ja import jaanuaris-veebruaris kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Liikmesriikide võrdluses oli suurim ekspordi langus Soomes, Maltal ja Rootsis ning impordi langus Leedus, Lätis, Eestis ja Rumeenias.
Peamised riigid, kuhu Eestist märtsis kaupu eksporditi, olid Soome (18% Eesti koguekspordist), Rootsi, Läti ja Venemaa. Enim mõjutas koguekspordi langust rahalises väljenduses kaupade väljaveo vähenemine Soome ja Lätti. Eksport suurenes vaid Kanadasse kütuste väljaveo suurenemise tõttu. Soome, Rootsi ja Venemaale eksporditi märtsis väärtuseliselt kõige rohkem masinaid ja seadmeid, Lätti mineraalseid tooteid (sh elektrienergia).
Peamised riigid, kust Eestisse märtsis kaupu imporditi, olid Soome (14% Eesti koguimpordist), Venemaa, Saksamaa ja Leedu. Enim mõjutas koguimpordi langust rahalises väljenduses kaupade sisseveo vähenemine Saksamaalt, Rootsist ja Soomest. Soomest ja Saksamaalt imporditi enim elektrilisi masinaid ja seadmeid ning Leedust ja Venemaalt mineraalseid tooteid (sh kütused ja maagaas).
Peamiste partnerriikide kaubavahetuse võrdluses tekkisid märtsis suurimad ülejäägid (eksport ületas importi) Rootsi ja Soomega ning puudujäägid Leedu ja Saksamaaga.
Märtsis eksporditi Eestist enim masinaid ja seadmeid, mis moodustasid viiendiku Eesti koguekspordist. Eelmise aasta märtsiga võrreldes vähenesid kõikide kaubajaotiste eksportkäibed peale mineraalsete toodete (sh kütused), kus oli väike kasv (4%). Kõige rohkem vähenes metallide ja metalltoodete ning masinate ja seadmete eksport. Metalle ja metalltooteid eksporditi ligi poole võrra vähem kui eelmise aasta märtsis.
Märtsis imporditi Eestisse enim masinaid ja seadmeid ning mineraalseid tooteid. Mõlema kaubajaotise osatähtsus moodustas viiendiku Eesti koguimpordist. Kõikide kaubajaotiste importkäibed vähenesid peale mineraalsete toodete, kus käive suurenes viiendiku võrra eelmise aasta märtsiga võrreldes. Väärtuseliselt vähenes enim nii transpordivahendite kui ka masinate ja seadmete sissevedu.
Tänavu esimeses kvartalis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 23,5 miljardi krooni eest ja imporditi 27,6 miljardi krooni väärtuses. Eksport vähenes veerandi ja import ligi kolmandiku eelmise aasta esimeses kvartaliga võrreldes. Väliskaubanduse puudujääk oli esimeses kvartalis 4,1 miljardit krooni ja see vähenes oluliselt, sest import kahanes kiiremini kui eksport. Eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes vähenes puudujääk 59 protsenti.
