Projekti eestvedaja Heiki Kranic­hi sõnul valmib terminal tõenäoliselt aastal 2014, selle varaseim võimalik valmimise aeg on juba 2012. aasta lõpus.

Veeldatud maagaasi terminali (LNG) rajamise detaile pikalt saladuses hoidnud endine keskkonnaminister Kranich avas kaarte, viidates kahe uuringufirma Ramboll poolt mais tehtud uuringu tulemustele. „Vastati küsimustele, kas Eestisse saab teha ja kas on mõtet teha. Mõlemale oli vastus jah,” kinnitab ta.

Praegu ainuisikuliselt Kranic­hile kuuluva projekti hinnanguline maksumus on 7,5 miljardit krooni. Kranich loodab raha saada ka Euroopast, kuid samal ajal andis ta mõista, et terminal rajatakse ka ilma selleta.

Eesti turg pole sihiks

Nii kalli terminali rajamine ainult Eesti turu jaoks ei ole mõttekas, rõhutavad nii majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Einari Kisel kui ka projekti osalised. „Mingit eelistust riik sellele ei anna,” rõhutab Kisel. Tema sõnul on projekt Baltimaade energiaturgude ühendamise kava arendamisel üks kindel võimalus, sest LNG-terminal pakuks hinnakonkurentsi Vene gaasile, vähendaks Eesti gaasiga varustamise riske ja aitaks katta tuulikuparkide võimsuse vähenedes tekkivat energia puudujääki. „Probleemiks on väga suur investeering ja see, et terminali minimaalne maht ületab Eesti aastast tarbimist,” lausub Kisel. „Kuidas Eesti eelised välja mängitakse, on juba ettevõtjate teha.”

Kahe 165 000 kuupmeetri suuruse mahutiga terminali plaanitud aastane võimsus on kuni kolm miljonit tonni gaasi, mis ületab Eesti aastase vajaduse kolmekordselt, maksimaalse kasutuse korral ka kuni kuus korda. Eesti ja Soome vaheline ühendus paraneb oluliselt pärast Baltic Connectori nimelise gaasitoru valmimist. Mitu korda enam gaasi tarbivate põhjanaabrite ning Läti ja Leedu vahel paiknevat asukohta peab Kranich seetõttu Eesti selgeks eeliseks. „Mõlemas suunas asuvad võrreldava suurusega turud.” Tõenäolise partnerina nimetab ta nii Helsingin Energiat kui ka LatvEnergot.

Terminali ohutusest rääkides rõhutab Kranich, et LNG-d ei tohi segamini ajada veeldatud propaani (LPG) ja butaani seguga, mida tuleb transportida rõhu all ning mille vedu on seetõttu veel riskantsem. Suurim risk on Kranichi sõnul hoopis see, et veeldatud gaas on väga külm ja parem on sellega mitte kokku puutuda.

Koostöö araablastega

•• Pärast Eesti Talleksi ja Andres Sarri lahkumist on sajaprotsendiliselt Kranichile kuuluva LNG Estoniaga liitumisest huvitatud Kranichi sõnul Eesti ärimehed, kes on kütuseärist seni eemal seisnud. „See on väga Eesti ja väga erakapital,” märkis ta lähemalt täpsustamata. Salapäraseks jääb Kranich ka veeldatud gaasi Eestisse tarnima hakkavate partnerite teemal, lubades nimedest rääkida avatumalt sellel sügisel. Eesti Päevalehele teadaolevalt on ettevõte varem sõlminud eellepingu Omaani ettevõttega Oman Oil Company. Lepingu üks partner on ka AS Tallinna Sadam, mille esindajad ei soovinud samuti teema konfidentsiaalsusele viidates tausta rohkem avada.