„Kui maksutõus ei vii meid inflatsiooni, ja ma väga loodan, et valitsus oskas komakohta õigesti arvutada, siis usun, et me saame hakkama,“ rääkis Arrak Delfile. „Kui tänavu eelarvega vastu peetakse, siis järgmine aasta tuleb juba Maastrichti kriteeriumide hindamine ning peaks vabanema krooni kattevara reservist paarkümmend miljardit krooni.“

„Praegu ma arvan, et eurole üleminek ole sugugi võimatu. Eesti on üks väheseid, kes üldse võiks seda suuta,“ arvas ka Urmas Varblane.

Samas möönis Varblane, et väga palju sõltub sügisestest valimistest. „Meil on vaja teha veel üsna palju ebapopulaarseid otsuseid,“ kinnitas Varblane, lisades, et parteid kardavad enne valimisi põhimõttelisi otsuseid vastu võtta.

„Ei ole loogiline, et kui meil sotsiaalmaksu laekumine väheneb, siis ütleme, et sotsiaalkulud kõik säilivad,“ viitas Varblane vajadusele vähendada sotsiaalkulusid.

Sama leidis ka Arrak. “Kui nüüd peaks juhtuma, et tuleb pensionide kallale minna, siis ma näen, et kohalikud valimised ei lase seda lihtsalt teha. Igasugune partei, kes hakkab praegu pensione kärpima, lõpetab lihtsalt halvasti,“ arvas ta.

Varblase sõnul on valitsus juba külaltki palju kärpeid teinud ning nüüd peaks rõhk tulude tekitamisele minema. „Abitööd tuleb käima panna, vaba tööjõudu tuleb ära kasutada,“ on Varblase meelest oluline tegeleda praegu tööhõivega, kuid selle asemel tundub, et kõik ametnikud hoopsi puhkavad. „Meil on isegi ettevõtlussektoris praegu puhkus. Saekaatrivennad on lihtsalt suvisel ehitusajal kollektiivpuhkusel,“ ei ole kõik veel Varblase sõnul aru saanud, et rasked ajad on käes.

Majandusteadlane rõhutas, et euro ei ole eesmärk, vaid vahend selleks, et Eesti muutuks uuesti atraktiivseks kohaks. „Kui saame euro kätte, siis saame kätte usaldusväärsuse,“ kinnitas ta, et usaldusväärsus tekitab uut raha,mida saab kasutama hakata.