Rahandusminister Siim Kallas tunnistas, et see positsioon on kõhedakstekitavalt kõrge, neljandalt kohalt on kerge alla kukkuda. “Esikümnes olek kindlustab selle, et meid märgatakse ja me paistame silma,” ütles Kallas. Majandusminister Henrik Hololei teadis üllatuskohta möödunud nädala lõpul. “Eelkõige näen positiivset mõju suuremate välisinvesteeringute tulekus, ekspordi suurenemises, turismivaldkonna edasiarenemises,” ütles minister. Hololei sõnul ei tasu üle tähtsustada Eesti miinustena nimetatud valitsuskulude suurust ja varimajanduse suurt osakaalu.

Eesti Panga asepresident Andres Sutt oli seda meelt, et indeksi juures välja toodud Eesti positiivsed omadused kinnitavad senise majanduspoliitika õigsust. Välisinvesteeringute kasvu ja raha hinna kohta arvas Sutt, et eelkõige sõltub see Eesti enda käitumisest, oluline on, kuivõrd suudame jätkata konservatiivset majanduspoliitikat.

Viimasel aja moeteemaks kujunenud Eesti riigi brändi loomisel ei osata majandusvabaduse indeksit veel kasutada. “See on praegu hea näide — meil on hea uudis, aga keegi teine peale meie ei tea seda. Täna puudub Eestis süsteem, kes peaks sellest välismaailma teavitama, mis mahtudes seda tehakse ning millise raha eest,” kommenteeris Eesti edunäitajat peaministri nõunik, projekti “Eesti tuntuks!” üks eestvedajatest Tarmo Sumberg. Sumbergi arvates peaks olema juba eelnevalt teada, kes uudist Eesti poolelt levitab, kes kommenteerib.

“Just positiivne uudis nõuab korralikku väljamängimist, ärakasutamist. Negatiivne info leitakse ka ilma meiepoolse pingutuseta üles,” usub Sumberg.