Heiki Kranich: Eesti Loto jätkab riigifirmana

Riigile kuuluva lotofirma erastamine oleks ebapraktiline, leiab kuu aega ettevõtte juhina ametis olnud endine keskkonnaminister Heiki Kranich.

Kas Eesti Loto erastamise plaan on olemas?

Sel­li­se ot­su­se saab lan­ge­ta­da oma­nik, ke­da esin­dab ra­han­dus­mi­nis­ter. Mi­nu­ni ei ole jõud­nud min­gi­su­gu­seid sig­naa­le, et Ees­ti Lo­tot jät­ku­valt eras­ta­da ka­vat­se­tak­se. Pean eras­ta­mist ebap­rak­ti­li­seks. Ees­ti Lo­to on Ees­ti rii­gi olu­li­ne di­vi­den­di­maks­ja ning et­tevõtte säi­li­ta­mi­ne rii­gi oman­du­ses ta­gab rii­gi­le igal ju­hul pa­re­ma ra­ha­voo, kui ühe­kord­ne müügi­tu­lu se­da oleks.

Ees­ti Lo­to te­ge­lik po­tent­siaal on se­ni ava­ma­ta ja eras­ta­mi­ne toi­muks lii­ga ma­da­la hin­na eest. Tei­seks on rii­giet­tevõttel pal­ju ker­gem täi­ta vas­tu­tus­tund­li­ku lo­to­kor­ral­da­mi­se nõudeid. Ala­ti on võima­lik va­li­da, kas müüa ha­sartmän­gu too­det ag­res­siiv­selt või püüda pii­ra­ta müüki ini­mes­te­le, kes sa­tu­vad lii­ga suur­de män­gu­hoo­gu.

Kuidas on võimalik lotopiletite müüki piirata? Kas kehtib mingisugune lagi, mitu piletit ühele ostjale kioskist müüakse?

Prae­gu ko­gu­se­list pii­ran­gut ei keh­ti. Kios­kimüügi pu­hul on suh­te­li­selt ras­ke ka pii­ran­gut pea­le pan­na. Ai­nu­ke pii­rang on, et lo­tot to­hib män­gi­da 16-aas­ta­selt ja las­te­le müüa ei to­hi.

Üks lo­to­poe müüja oli mu­re­lik: kui­das käi­tu­da, kui ema os­tab, aga laps ta­hab va­li­da? Sea­du­se jär­gi ei to­hi laps os­ta. Kui laps va­lib pi­le­ti, siis tu­leb as­jas­se suh­tu­da mõist­li­kult, kuid lap­selt ra­ha küll vas­tu võtta ei to­hi.

Milleks süütuna tunduva lotomängu puhul juuksekarva lõhki ajada?

Kui va­li­mis­tel on hää­leõigus täis­kas­va­nul, siis po­le mi­da­gi hal­ba, kui laps tu­le­va­se hää­leõigus­li­ku ko­da­ni­ku­na la­seb hää­le­tus­se­de­li ur­ni. Kuid mi­nu ar­va­tes on täies­ti so­bi­ma­tu, kui laps hak­kaks va­ne­ma­te­le al­ko­ho­li­le­tist kon­ja­kit va­li­ma. Lo­tomäng asub nen­de ka­he näi­te va­he­peal.

Miks siis kiirloteriid kujundatakse nii lapselikult pilkuköitvaks?

Mi­nu et­te­ku­ju­tus on sel­li­ne, et Ees­ti Lo­to peaks jää­ma ta­ga­si­hoid­li­kuks ja mit­te tun­gi­ma ka­sii­non­du­se­ga sar­nas­te ha­sartmän­gu­de tu­ru­le.

Kuidas see tagasihoidlik lototurundus välja näeb?

Prae­gu me lii­gu­me inert­sist pi­gem sel­les suu­nas, mi­da ma väl­dik­sin. Vars­ti tu­leb väl­ja uus, mit­me män­guväl­ja­ga kiir­lo­to Ve­gas, mil­le ku­jun­dus koos­neb kõiki­dest sel­lis­test ele­men­ti­dest, mis vii­ta­vad män­gu­de­le, mil­lest oleks tar­gem ee­ma­le hoi­da. Kuid tu­ru kont­rol­li­mi­se mõttes, et vaa­da­ta, kui­das tar­bi­ja rea­gee­rib, tu­leb sel­li­ne ki­rev pi­let müüki.

Vegase kujunduselemendid viitavad kasiinomängudele. Miks on need kujunduselemendid teile vastuvõetamatud?

Need po­le ot­se vas­tuvõeta­ma­tud, sest ka­sii­non­dus on Ees­ti rii­gis lu­ba­tud te­gut­se­mis­vald­kond. Kuid olen veen­du­nud, et sel­lel het­kel, kui ini­me­sel tu­leb pä­he mõte min­na ka­sii­nos­se võit­ma, tu­leb tõmma­ta pi­du­rit. Pal­jud ini­me­sed ja pe­re­kon­nad on ka­sii­no­des laos­tu­nud. Ees­ti Lo­to see­vas­tu peaks oma ole­mu­se ja si­su poo­lest ole­ma vas­tu­tus­tund­li­ku män­gi­mi­se kesk­kond, mis ei õhu­ta ini­mes­tes loo­tust rat­sa rik­kaks saa­da.

Eesti Loto on oma majandusnäitajaid aastast aastasse üha parandanud. Kuidas te peate võimalikuks suurendada tagasihoidliku ja vaoshoitud tegevusega hüppeliselt ettevõtte kasumit?

Sel­li­ne hin­nang ei ole pä­ris täp­ne. 2007. aas­ta al­gu­ses tõste­ti Bin­go pi­le­ti hin­da poo­le võrra ja müügiar­vud suu­re­ne­sid. 2008. aas­ta al­gu­ses tõste­ti Vi­kin­gi pi­le­ti hin­da vee­ran­di võrra. Te­ge­mist oli mõist­li­ke la­hen­dus­te­ga, sest kas­vas ka au­hin­na­fond ja lo­tomän­gud muu­tu­sid at­rak­tiiv­se­maks. Kuid kas­va­va ra­hak­äi­be juu­res müüdi eel­mi­sel aas­tal lo­to­pi­le­teid peaae­gu mil­jon tükki vä­hem kui aas­ta va­rem. Müügi­hin­na kasv tõi kaa­sa pal­ju­de män­gi­ja­te hu­vi lan­gu­se.

Kuidas on tänavu süvenenud majanduskriis loto mängimist mõjutanud?

Tä­na­vu­se esi­me­se poo­laas­ta müügi­tu­le­mu­sed on ol­nud head. Bin­go lo­tos oli märt­sis vä­ga suur jack­pot, mis tõi ini­me­si män­gi­ma. Bin­go ja Ke­no lo­to pu­hul li­sab män­gu­lus­ti as­jao­lu, et au­hin­na­ra­ha tu­leb kind­las­ti Ees­tis­se. Vi­kin­gi pu­hul jääb võima­lus, et Põhja­maa­de män­gi­jad on õnne­li­ku­ma käe­ga ja võit lä­heb Ees­tist väl­ja. Sa­mas on Vi­kin­gi jack­pot vä­ga­gi ah­vat­lev.

Milliseid kavatsusi on teil internetimängudega?

See, kes prae­gu meie ko­du­le­hekülje kau­du en­da­le pi­le­ti os­tab, peab ole­ma vä­ga veen­du­nud lo­tosõber, sest üle­se­hi­tus ja ku­jun­dus ei ole prae­gu ka­su­ta­jasõbra­lik.

Suu­rem uuen­dus on see, et pea­gi ei saa enam si­se­ne­da pa­roo­li ja sa­lasõna­ga, vaid üks­nes ID-kaar­di­ga, mo­biil­se ID-ga või pan­ga­lin­gi kau­du. Nii­moo­di saa­me ol­la täies­ti kind­lad, et män­gi­ja on 16-aas­ta­ne.

Kind­las­ti tu­le­vad pii­ran­gud, et ini­me­ne ei saaks lii­ga pal­ju ra­ha lo­to­pi­le­ti­te pea­le ku­lu­ta­da. Hak­ka­me te­ge­ma koostööd ka psühho­loo­gi­de­ga, kel­le abi mõ-ned meie klien­did tõen­äo­li­selt va­ja­vad. Lei­dub ini­me­si, kes on ku­lu­ta­nud iga­ kuu kümneid tu­han­deid kroo­ne pi­le­ti­te ost­mi­seks. Ma ei ar­va, et oleks õige lu­ba­da ini­me­sel ku­lu­ta­da näi­teks 20 000 kroo­ni kuus lo­to­pi­le­ti­te­le.

Kas pärast ID-kaardi kasutusele võtmist saadab Eesti Loto liiga palju pileteid ostnud kliendile ukse taha valges kitlis inimesed?

Prae­gu käi­vad pii­ran­gu­te ja män­gusõlt­las­te nõus­ta­mi­se üle al­les lä­birää­ki­mi­sed. Ühe la­hen­du­se­na hak­kab uuest aas­tast ek­raa­ni­le il­mu­ma hoia­tav ki­ri, kui män­gu­sum­ma üle­tab ühe kuu jook­sul min­gi mää­ra­tud pii­ri. Ise­gi lo­to­pi­le­tist võib ini­me­ne sõltu­vus­se sat­tu­da ja meie peak­si­me sõltu­vust ära hoid­ma. Min­gist ra­ha­li­sest pii­rist ala­tes pea­me män­gi­ja­le kee­lu pea­le pa­ne­ma.

Kuidas te kavatsete mängukeeldu rakendada?

Sel­le üle pea­me prae­gu ju­ris­ti­de­ga nõu. Mi­na ei ta­ha prae­gu lä­bi te­ha koh­tup­rot­ses­si, kus kee­gi kae­bab, et tal­le on eba­sea­dus­li­kult pi­le­ti­te ost­mi­sel pii­ran­guid sea­tud. Kuid il­ma pii­ran­gu­te­ta ei saa maail­mas, kus va­lit­se­vad ha­sart ja võidu­loo­tus.

Kuidas te kavatsete ettevõtte käivet ja kasumit plahvatuslikult suurendada, kui võtate samal ajal innukal kliendil mantlisabast kinni?

Ma ei ar­va­gi, et meie käi­ve ja ka­sum peak­sid plah­va­tus­li­kult kas­va­ma. Meie kiir­lo­te­rii­de käi­ve on püsi­valt um­bes 600 000 kroo­ni kuus, ole­ne­ma­ta sel­lest, mi­tu pi­le­tit pa­ras­ja­gu müügil on. See sum­ma liht­salt ja­gu­neb eri pi­le­ti­te va­hel, il­ma üld­sum­ma muu­tu­mi­se­ta. Ke­nol on oma kin­del män­gi­jas­kond, sa­mal ajal Bin­go käi­ve sõltub jack­po­t'i suu­ru­sest.

Vi­kin­gi ost­jad on noo­re­mad ja kes­kea­li­sed pa­re­mal jär­jel ini­me­sed, kes os­ta­vad pi­le­tit ru­tii­nist, ning ha­sart­set män­gu on vä­hem.

Lo­to juu­res võib uu­si klien­te tuua mee­le­la­hu­tus­lik pool. Bin­go juur­de kuu­lub vä­ga hea te­le­saa­de. Meie uus vee­bi­kesk­kond muu­tub nüüd sa­mu­ti mee­le­la­hu­tus­li­kuks, mis toob uu­si ini­me­si män­gi­ma. Uu­te klien­ti­de võit­mi­seks on täh­tis mit­te rõhku pan­na võiduvõima­lu­se­le, vaid kaa­sa­ta ini­me­si meelt la­hu­ta­ma.

Lo­tomän­gu juu­res keh­tib täp­selt sa­ma ree­gel na­gu ka­sii­nos­ki: ra­ha poo­lest võidab päe­va lõpuks nn Ma­ja.

Miks eelmisel aastal lotopiletite tükimüük ikkagi vähenes?

Võima­lik, et lo­to­saa­de lii­kus te­le­vi­sioo­nis eba­mu­ga­va­le aja­le ja mee­le­la­hu­tus­lik pool ei paist­nud väl­ja. Kui Ees­ti Lo­to on tei­nud si­se­mi­si vi­gu, siis ümber­kor­ral­dus­te­ga saa­me muu­tu­da efek­tiiv­se­maks.

Sep­temb­ri­kuust on plaa­nis „Lo­to­kol­map­äe­va" saa­te ko­li­mi­ne ta­ga­si te­ma loo­mu­lik­ku ko­ju - Ees­ti Te­le­vi­sioo­ni. Va­he­peal­se­tel aas­ta­tel rän­das saa­de kom­merts­ka­na­li­tes, kuid ma pean loo­mu­li­kuks, et rii­gi­le kuu­luv lo­to­fir­ma teeb oma saa­det rii­gi­le kuu­lu­vas te­le­ka­na­lis. Kel­laaeg jääb enam-vä­hem sa­maks, mis tä­hen­dab, et li­gitõmba­vus ini­mes­te­le säi­lib. Ra­ha­li­selt peaks Ees­ti Lo­to ka­na­li va­he­ta­mi­se­ga võit­ma.

Kui palju Eesti Loto töötajaid plaanite lahti lasta?

Muu­da­tu­sed pea­vad toi­mu­ma 1. jaa­nua­riks 2010. Mi­nu ka­vat­su­sed on seo­tud en­nekõike funkt­sioo­ni­de­ga, mit­te konk­reet­se­te ini­mes­te­ga. Kui üle­san­ded muu­tu­vad, võib töö­ta­ja­te arv ka vä­he­ne­da. Ma ei hak­kaks ar­ve ni­me­ta­ma.

Ka­vat­sen ini­mes­te­ga ves­tel­da nen­de tööst ja tu­le­vi­kuväl­ja­vaa­de­test, ent kui ini­me­ne te­ge­leb as­ja­ga, mi­da po­le ots­tar­be­kas jät­ka­ta, siis ei saa meie ju­tua­ja­mi­ne ol­la kui­gi op­ti­mist­lik.

Mida näitavad tänavuse esimese poolaasta tulemused?

Kasv toi­mus nii ra­ha kui ka tükimüügi osas. Esi­me­se poo­l-aas­ta tu­le­mu­sed po­le ko­gu aas­ta­le laien­da­ta­vad, sest kui aas­ta tei­ses poo­les ei tu­le suu­ri peavõite, siis jää­vad ka müügi­tu­le­mu­sed ta­ga­si­hoid­li­ku­maks. Kuid ini­me­sed on ha­ka­nud pi­le­teid roh­kem ost­ma. Küllap loo­de­tak­se hal­val ajal roh­kem lo­toõnne­le. Ees­ti Lo­to po­le oma va­ra­se­mat te­gut­se­mis­must­rit muut­nud, mistõttu tu­leb kasv lo­tomän­gi­ja­te mee­le­laa­di muu­tu­sest, mit­te niivõrd meie edu­kast te­gut­se­mi­sest.

Millised paistavad Eesti Loto väljavaated kasiinodega konkureerides?

Me pa­ku­me ka­sii­no­de­le ole­mus­lik­ku kon­ku­rent­si. Meis kõigis on li­saks hea­le ja ilu­sa­le ka see pi­me­dam pool, mi­da kan­nab ha­sart. Pa­ku­me võima­lust se­da var­ja­tud võidu­soo­vi liht­sa­mal moel väl­ja ela­da. Ini­me­se­le on igal ju­hul ohu­tum ku­lu­ta­da 10 kroo­ni lo­to­pi­le­ti­le kui min­na ka­sii­nos­se ja jät­ta sin­na 10 000 kroo­ni.

Kas kasiinosid peaks Eestis senisest rohkem piirama?

Olu­kord, kus ka­sii­nod on igal nur­gal, mõjub mui­du­gi kum­ma­li­selt. Kuid ma­jan­dus­lan­gu­se ajal tee­vad ini­me­sed oma ra­ha­ka­su­tu­se koh­ta mõist­lik­ke ot­su­seid ja ka­sii­no­de käi­ve lan­geb sil­ma­tor­ka­valt. Mi­na usun, et turg re­gu­lee­rib olu­kor­da isee­ne­sest.

Internet kubiseb võimalustest oma raha mängu panna. Millised paistavad Eesti Loto väljavaated üleilmse võrgu peaaegu kontrollimatus maailmas?

Pal­jud in­ter­ne­tis pa­ku­ta­vad ha­sartmän­gud on mi­nu hin­nan­gul liht­salt eba­sea­dus­li­kud. Kui ku­sa­gil nn Sa­ju­saar­tel on re­gist­ree­ri­tud ser­ver, kus pa­ku­tak­se vä­hem või roh­kem kar­me ha­sartmän­ge, siis po­le min­git ga­ran­tiid, et män­gi­ja sealt võidu kor­ral mi­da­gi kät­te saab või et seal üld­se min­gi­su­gu­ne võiduvõima­lus ek­sis­tee­rib. Ees­ti Lo­to pu­hul on kin­del, et kõik män­gud on rah­vus­va­he­lis­te nõue­te jär­gi au­di­tee­ri­tud ja võidu saab kind­las­ti kät­te. Rii­gi­le kuu­lu­mi­ne an­nab li­sa­ga­ran­tii, et ei min­da kõige kar­mi­ma­le ka­su­mi­ja­hi­le ja pa­ku­tak­se ohu­tut mee­le­la­hu­tust.

Mida te tahate järgmisel aastal oma majandusnäitajatega saavutada?

Järg­mi­ne aas­ta ku­ju­neb seo­ses uue in­ter­ne­ti­kesk­kon­na juu­ru­ta­mi­se­ga mur­ran­gu­li­seks. Ta­vapä­ras­te arv­lo­to­de kõrva­le te­ki­vad in­ter­ne­ti kiir­lo­te­riid, mis tä­hen­dab täies­ti uu­te too­de­te pak­ku­mist. See muu­dab kõik se­ni­sed prog­noo­sid mõtte­tuks ja meie käi­ve kas­vab kind­las­ti pä­ris ke­nas­ti.

Prog­noo­si­mi­seks on va­ja ära oo­da­ta, kui­das pub­lik muu­da­tu­sed vas­tu võtab. Mui­du­gi, kui in­ter­ne­tis saab lo­to­pi­le­teid os­ta vaid eel­ne­va isi­ku­tu­vas­tu­se abil, siis tõmbab see tõen­äo­li­selt käi­vet ta­ga­si. Kuid al­la 16-aas­tas­te ha­sartmän­gust ee­ma­le hoid­mi­ne on käi­best täht­sam eesmärk.

Kas Eesti Loto võib oma uue internetikeskkonnaga muutuda tegijaks rahvusvahelisel hasartmänguturul?

Me ei saa oma te­ge­vust rek­laa­mi­da mu­jal kui lo­to toi­mu­mi­se ko­has. In­ter­net muu­tub nüüd se­ni­sest pal­ju suu­re­mal mää­ral meie toi­mi­mi­se ko­haks ja see avar­dab võima­lu­si. Ees­ti Lo­to pi­le­teid on os­te­tud in­ter­ne­tist igal pool üle maail­ma, kuid siin on tõen­äo­li­selt te­ge­mist eest­las­te­ga, kes vii­bi­vad vä­lis­maal. Nii võib öel­da, et me ju­ba müüme­gi vä­lis­maa­le ning tõen­äo­li­selt see osa kas­vab. Pea­mi­se tu­ru­na näe­me siis­ki Ees­tit.

CV

Heiki Kranich

juulist 2009 Eesti Loto

juhatuse esimees

2003-2009 - eraettevõtja konsultatsiooniäris

1999-2003 - keskkonnaminister

1997-2003 - Reformierakonna aseesimees

1996-1999 - Reformierakonna peasekretär

1994-1999 - riigikogu rahanduskomisjoni liige

1994 - rahandusminister

1993-1998 - Eesti Panga nõukogu liige

1993-1995 - erastamisagentuuri nõukogu liige

1992-1994 - riigikogu rahanduskomisjoni liige

1991-1992 - Lääne-Eesti Panga analüüsiosakonna direktor

1983-1992 - Eesti Telefoni Haapsalu osakonna vanemtehnik, osakonna direktor

1980-1983 Eesti Telefoni Haapsalu osakonna tehnik-elektrik

Õppinud Peterburi riiklikus telekommunikatsiooni instituudis inseneri erialal, IMF-i Viini instituudis makromajanduslikku analüüsi ja IMF-i Washingtoni instituudis makromajanduslikku programmeerimist.