Rootsi Karlskronasse toodi esimesed gaasitorujupid

Vene-Saksa gaasitoruettevõte Nord-Stream kavatseb Läänemere põhja asetada umbes 200 000 kaheteistkümne meetri pikkust terastorujuppi. Hoolimata sellest, et Rootsi valitsus pole gaasitoru ehitamiseks oma nõusolekut andnud, on Karlskronasse toodud esimesed 168 torujuppi.

Reedel kukub kuuekümne Rootsi ametkonna jaoks tähtaeg Nord Streami gaasitorule keskkonnahinnangu andmiseks, kirjutab Dagens Nyheter.

Neljapäevaks olid oma hinnangu esitanud vaid pooled ametkonnad. Nende hulgas on aga kaks tähtsaimat ametkonda — meresõiduamet ja Rootsi meteoroloogia ja hüdroloogia instituut.

Meresõiduamet leiab muuhulgas, et Nord Streami keskkonnariskide hinnang ei arvesta selgelt Läänemere kui erilist kaitset vajava merealaga. Samuti soovib ametkond, et uuritaks võimalusi leida gaasitorule meresõiduohutuse seisukohalt parem asukoht.

Rootsi meteoroloogia ja hüdroloogia instituut osutab riskile, et torujuhe mõjutab mere põhjahoovusi ja ohustab seeläbi tundliku sisemere keskkonda.

Nord Streami enesekindlus on aga suur. Kolmapäeva hommikul tõsteti Karlskronasse maha esimesed 168 gaasijuhtme terastorujuppi. Aasta jooksul peaks Rootsi saabuma veel 13 000 torujuppi. Kokku koosneb gaasitoru 200 000 tükist, mis ladustatakse Karlskronasse, Slitesse, Kotkasse, Greifswaldi ja Viiburisse.