Riigiasutused taotlevad üürihindade langetamist

Varem lisakulust pääsenud riigikontroll peaks tasuma tulevast aastast alates Riigi Kinnisvara AS-ile (RKAS) lepingujärgselt ka 7% suuruse omakapitali tootluse summa, mille järgi kasseerib RKAS täiendavalt sisse 2,39 miljonit krooni. Veelgi enam miljoneid tuleb kübarast välja tõmmata RKAS-ilt kümneid objekte üürivatel justiits- ja siseministeeriumil.

Kuigi riigikontrolör Mihkel Oviiri sõnul on selgitatud olukorda rahandusministeeriumile korduvalt, ei aktsepteerinud minister Jürgen Ligi veel möödunud nädalal riigikontrolli järgmise aasta eelarve kasvu üürimaksete suurenemise võrra. „See rahandusministri seisukoht on paraku vastuolus elementaarse põhitõega — riik peaks eel­arves ette nägema asutuste eel­arvesse sama summa, mis sellesama riigi otsuste põhjal toimiv Riigi Kinnisvara AS ette näeb,” märgib riigikontrolör Mihkel Oviir kirjas RKAS-ile.

Riigikontrolli eelarvet on vähendatud tänavu ligi 20 protsendi võrra 58 miljoni kroonini, mille piires manööverdamine on paras kunsttükk. Ehkki riigikontrolli järgmise aasta üürisumma sisaldab juba teenusehindade vähendamist, eeldaks asutuse kitsas majanduseelarve üürisumma säilitamist vähemalt 2009. aasta tasemel.

„Nemad ei ole ainukesed, kellel oleme leidnud võimaluse samas haldusteenuse maksumust alandada,” kinnitas RKAS-i kommunikatsioonijuht Annika Loigu. Näiteks langetas RKAS tänavu teisel poolaastal kolme siseministeeriumile välja üüritava hoone üüri kogusummas üle miljoni krooni.

Kokku üürib siseministeerium riigi kinnisvarafirmalt aga 15 objekti, mille suhtes on tehtud samuti ettepanek üürihindu alandada.

Justiitsministeeriumi hoonete seas on RKAS-i hallata ka vanglad, kohtud ja prokuratuur, mille üürimakseid loodetakse järgmisel aastal suurendada ligi viie miljoni krooni võrra 185,4 miljoni kroonini. Justiitsministeeriumi avalike suhete juhi Ivi Papsteli sõnul on rahandusministeeriumist järgmiseks aastaks antud piirsumma aga 161,9 miljonit krooni, lõhe võimaluste ja üürisumma vahel on seega juba 23,5 miljonit.

RKAS-i aktsiate omanikuks oleva rahandusministeeriumi esindaja Katrin Reimanni sõnul kõigile sobivaid ühtseid lahendusi paraku ei ole, kuid võimalusi rendimaksete kokkuhoiuks on püütud siiski leida. Tema sõnul võib lahenduseks olla näiteks renditava pinna vähendamine, soodsamale pinnale kolimine, teenuste mahu või kvaliteedi alandamine.

Riigikontrolör Mihkel Oviiri hinnangul on mõistetamatu, miks rahandusministeerium ei arvesta ühendanumate põhi­mõ­tet, oodates ühelt poolt üüritavalt kinnisvaralt kindlat tootlust ning jättes seda üürivate asutuste eelarve kasvanud üürimakse võrra muutmata.

Riigi Kinnisvara AS-i kommunikatsioonijuhi Annika Loigu sõnul peab äriühingu kapitali tootlus vastama aga Euroopa Liidu konkurentsireeglite kohaselt turu üldisele tasemele.

Annika Loigu kinnitusel rahandusministeerium Riigi Kinnisvara AS-ile üüritulude suhtes piire ei sea. Küll on seatud Riigi Kinnisvara AS-i omakapitalile ees­märktootlus büroohoonete puhul vähemalt 7 protsenti, madalam võib see olla eriotstarbeliste hoonete puhul. Näiteks on Viru vangla tootluse piiriks seatud 5,5 protsenti.

„Kui turul on surve üüri alandamiseks, ei jää ka meie sellest puutumata,” arvas Loigu. Näiteks on tema sõnul otsitud võimalusi heakorratööde hinna alandamiseks, kus lepingud seda võimaldavad.
 
Rahandusministeeriumi kinnitusel on võrdses seisus kõik Riigi Kinnisvara AS-iga lepingulises suhtes olevad asutused, sh haridus- ja teadus-, justiits-, sise- ja rahandusministeerium ning riigikantselei ja õiguskantsler.