Ühe pakkujaga hanked sagenenud

Riigihangete seadus võimaldab vaatamata uuenduskuurile riigiasutustel laveerida, seaduse kaheksa toimimiskuu jooksul on oluliselt kasvanud ühe pakkujaga riigihangete arv.

Praegu kehtiva riigihangete seaduse järgi ei saa võtta vastutusele riigiametnikke, linna- või vallavalitsuse juhte selle eest, kui nad ei korralda riigihanget. Samuti on üheselt lahendamata riigihangete järelevalve küsimused, sest riigihangete amet võib tegeleda, kuid ei pea tegelema iga võimaliku seaduserikkumisega.

Riigihangete ja korruptsiooni omavahelistest seostest räägiti pikemalt kolmapäeval Eesti Õiguskeskuse esindajate kokku kutsutud ümarlaual.

ASi Standard juhatuse esimehe Enn Veskimägi sõnul on ettevõtjana tema jaoks probleem, et sageli ei kuulutata hankeid üldse välja. “Lisaks on uue riigihangete seadusega mängumaa nii laiaks läinud, et peaaegu iga pakkumisega võiks minna kohtusse. Tean konkreetselt nimetada firmasid, kes osalevad pakkumistel vaid selleks, et juba kvalifitseerimisringis hakata protesteerima ja nii pidevate vaidlustega konkursi tegelikku toimumisaega järjest kaugemale lükata,” rääkis Veskimägi.

Uue asutusena riigihangetes tegutsema hakkava riigihangete keskuse juhataja Väino Sarneti arvates ei tohiks pidev vaidlustamine olla mingil juhul äriidee. Sarnet näeks üht vastutusevõimalust ka selles, et riigihanke dokumentide väljatöötamiskulud maksavad kinni pakkujad ning raha tagab omakorda selle, et professionaalsetele riigihanke kutsedokumentide koostajatele saab maksta töötasu. Endiselt on lahendamata küsimus, kuidas ja mida teha nende hangetega, mis jäävad rahasumma poolest napilt alla piirmäära. “Hangete osadeks jaotamine on väga levinud,” tunnistas riigihangete ameti peadirektori asetäitja Tom Annikve.