“Meie haldusalas küsitletutest ei oska keegi seda öelda,” tunnistas siseministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Ilona Leib. “Riigi kulude üle meie arvestust ei pea ja selliseid prognoose teinud ei ole.”

Arvutusi või analüüsi selle kohta, kas ja kui palju kokkuhoidu annab riigikassasse ID-kaartide tulek, ei ole rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna talituse juhataja Tiia Niine sõnul tehtud ka nende asutuses.

ID-kaardi kasutusse võtmine võiks vähendada riigi ja kohalike omavalitsuste ametnike arvu ning riigilõivude suurust. Riigilõivuseaduses ei ole sätet, et riigilõivud on kulupõhised, kuid rahandusminister Siim Kallas on öelnud, et riigilõivu määramisel tuleb lähtuda põhimõttest, et riigilõiv peab katma kõik toiminguga otseselt või kaudselt seotud kulutused.