See tähendab Eestile seda, et me peame tõsiselt mõtlema, kuidas hoida töövõimelise elanikkonna ja mittetöötava elanikkonna proportsiooni sellisena, et meil ei tõuseks mittetöötava elanikkonna osa liiga kiiresti,” kommenteeris Vitsur Delfile statistikaameti avaldatud numbreid, mille kohaselt on Eesti iive juba 19 aastat järjepanu negatiivne.

“On selge see, et kuskil on piir, kus töötavatel inimestel läheb väga raskeks mittetöötavat elanikkonda üleval pidada. Eesti on selles suhtes üsna keerulises olukorras ja eriti kui vaadata, et meil keskmine eluiga pikeneb. See tähendab, et peame tõsiselt mõtlema selle proportsiooni peale, sest lõppude lõpuks SKTst, mis meil ei ole väga suur, peame kogu oma rahvast toitma ja katma,” jätkas ta.

Töötutele ta aga kergendust selles ei näe, et rahvastik vananeb ja noori töökäsi ei tule tööjõuturule nii palju peale kui varasematel aastatel. “Ma arvan, et meie tööpuudus, kui ta tulevikus jääb, on suurel määral struktuurne. Meil saab tükk aega veel olema suured käärid pakutavate töökohtade ja nõutavate oskuste vahel tööturul. Kui inimene oli lihttöö tegija ja pakutakse kõrgeid vaimseid nõudeid nõudvat tööd, ei ole see sellele inimesele mingi rõõm,” selgitas ekspert.

Struktuurse töötuse vastu on ainus rohi efektiivne ümberõppesüsteem: “Põhiküsimus on see, kui ümberõppevõimeline see töötatööliste hulk on. Teine asi on, et päris iseõppijaid ei ole ja peab olema võimalus ümber õppida ja õppida õigeid asju.”