Kolm vanaprouat on tihedalt end vuhvellõhnaõlide ümber pookinud, sest täna müüakse peaaegu nagu päris lõhnaõli poole hinnaga. Sulni naeratusega glamuurikaupmees tõstab lõhnakarpe. Tema naine piserdab paberiribad aroomidega üle ja pakub nuusutada. Kolm vanaprouat leti taga ei aimagi, et nende vastas on Pärnu üks viimaste aastete tuntumaid ärimehi Elmar Lepp, kes omal ajal unistas kuurortlinna isegi pilvelõhkuja rajamisest, kuid kelle kaela praegu poovad minevikus tekkinud võlad. Lepa põuetaskus on dokumentidena peidus osa tema minevikust. Näiteks nõudeavaldus, mis näitab, et tegu on hoopis endise Pärnu Lepa kaubanduskeskuse omanikuga, mitte nipsasjakeste müüjaga. Temale kuulus ligi 7000 ruutmeetrit ärimaad Pärnus, kirjutab Äripäev.

Justkui Ameerika mägedel elav Lepp on praeguseks pöördunud tagasi alguspunkti, kust rohkem kui 20 aastat tagasi alustas. Aegade alguses müüs Lepp iluasjakesi. "Kui paljud alustasid üheksakümnendatel kütuse ja metalliäri, valisin parfümeeria, kosmeetika ja naistepesu säravama maailma. Tahan teha midagi ilusat. Mulle ei meeldi tuim rahateenimine," ütleb Lepp. Algusaegadel tuli aga müüa kõike, mis kätte sattus. Isegi küpsiseid, mida läks 300 000 pakki kuus. Kauba tellis ta soomlastelt ja lasi tuttavatelt tuua. "Kõik tuttavad ja baarmenid käisid minu riietega," meenutab Lepp nüüd möödunud aegu Mustika keskuse kohvikus. Nüüd abistab ta naist nipsasjakeste müügiga. Ettevõte, kus nad naisega ehteid müüvad, on kirjutatud poja Taneli nimele.

Rohkem kui kümme aastat tagasi sõlmis Elmar Lepp abikaasa Virve Lepaga abieluvara lepingu. Pärast seda on kõik Leppade korterid abikaasa Virve või poja Taneli nimele kirjutatud. Lepp ütleb, et vanad KGB-kujud käivad Virvet jälgimas ja naisel on vaja, et mees kõrval oleks. Lepp on end töötuna arvele võtnud. "Ma ei taha praegu midagi teha, ainult puhata," ütleb ta. Tal on enda sõnul närvid läbi, sest oli kümme aastat Pärnus tulise rünnaku all.

Endine edukas ettevõtja on suvepealinna intriigidest väsinud. "Ajaloos on ettevõtlikele inimestele, kes töökohti loovad, varemgi ära tehtud. Kas tõesti on nüüd uus laine?" kirjutab Lepp oma lühikeses äritegevust kokkuvõtvas kirjas, mis kannab pealkirja "Ma ei anna alla!". Ta kirjutab oma kirjust minevikust veelgi. Keerulist elukäiku kavatseb ta lahata raamatus, millest 40 lehekülge on juba valmis kirjutatud. Tallinnas sõidab ta enda sõnul rendiautoga ja ööbib sõprade juures ning mõtleb kuidas eluga edasi minna. Aga üks päev tuleb mõte nagunii, on ta veendunud.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena