Kohtumine keskendus läbirääkimistele üleilmse kliimakokkuleppe üle, keskkonnasõbralikuma tootmise võimalustele ning kasvuhoonegaaside riiklikule jaotuskavale.

Ansipi sõnul on Eesti huvitatud globaalsest kliimakokkuleppest, toetades igati Euroopa Liidu juhtrolli üleilmsetel kliimaläbirääkimistel.

Tutvustades Eesti samme keskkonnasõbralikuma tootmise suurendamiseks, ütles Ansip, et Eesti energeetikas on toimunud väga palju positiivseid muutusi. Oluliselt on vähenenud majanduse energiamahukus ning energiasüsteemi kaod.

Peaminister andis ka ülevaate riigi pingutustest taastuvenergia osakaalu suurendamisel. „Eesti on tuulikute toodangu osakaalult elektribilansis jõudnud Euroopa Liidu esikümnesse,“ ütles Ansip. „Eelmisel aastal käivitati Eestis Baltimaade suurim tuulepark.“

Ansip ja Hedegaard jagasid veendumust, et nn roheliste tehnoloogiate juurutamisest võidavad kõik.

Eraldi puudutati kohtumisel kasvuhoonegaaside riiklikku jaotuskava, mille osas Eestil ja Euroopa Komisjonil veel lõplikku kokkulepet pole.

Eesti on huvitatud komisjoni poolt pakutud kvoodi suurendamisest, et tagada ettevõtetele eelkõige elektri tootmiseks vajalik kvoot.

Ansip selgitas, et pärast Ignalina tuumajaama sulgemist tekkis regionaalsele turule suur tühimik, mida täidavad Eesti elektritootjad. Puudujääva elektri tootmiseks on võrreldes eelmiste aastate vajadustega vaja lisakvooti.

„Me jätkame tööd vajaliku kokkuleppe saavutamiseks,“ ütles Ansip. „Eesti annab endast parima, et koostada võimalikult täpne reaalsusele vastav jaotuskava.“