Rohelised: lühema tööaja kritiseerijad ei peaks lähtuma ettekujutusest
Kahjuks pole kriitikud märganud sotsiaalsete uuringutega tegeleva organisatsiooni The New Economic Foundation raportit, mis väidab, et ületarbimise, kasvava töötuse, suureneva ebavõrdsuse ning töö ja eraelu tasakaalu halvenemise probleeme võib lahendada tööelu radikaalse muutmisega. Mõjukas mõttekoda toob näiteks Utah’ osariigi (USA), kus neljapäevane töönädal tõstis tootlikkust ja säästis energiat.
The New Economic Foundation’i poolt läbiviidud uuring näitab, et 21 tundi nädalas ongi juba keskmine aeg üle maailma, mis palgatööle kulutatakse. Raportis väidetakse, et töönädala lühendamine muudaks kahjutuks ka nn pensioniajapommi, sest tänu sellele on töötajad piisavalt terved, et ka vanemas eas tööl käia.
Samuti on tähelepanuta jäänud Eesti Statistikaameti uuring ajakasutuse kohta (aastatel 1999-2000), mis osutab selgelt, et tasulise töö peale panustatakse Eestis 3,8 tundi päevas (see on statistiline keskmine inimese kohta). Töötava inimese päevane panustus põhitööle on 4,2 tundi ja lisaks tehakse Eestis veel tunni jagu lisatööd.
Vaevalt, et möödunud 10 aasta jooksul mainitud arvnäitaja topelt muutunud on. Võrreldes 2000. aastaga on sisemajanduse kogutoodang (tollastes hindades) kasvanud veidi üle 1,4 korra. Kui see kõik oleks saavutatud vaid reaalselt pikenenud tasuliseks töötamiseks panustatud aja arvelt, ei ületaks seegi tööaeg Roheliste pakutud 32 tundi nädalas.
Eesti Statistikaameti analüüs viitab selgelt tööandjate võimalusele töö parema korraldamise kaudu töö tõhusust tõsta.
"Võib öelda, et pea pool tööajast lihtsalt lüüakse surnuks või varastatakse tööandjate tagant," ütles EER fraktsiooni aseesimees Marek Strandberg. "Selmet rääkida, kuidas tegelikult midagi niisugust pole olemas nagu riiklik statistika näitab, võiks siiski tõele näkku vaadata ja püüda lõpetada tööl tallamine või tööl käimine nagu seda kutsutakse," lisas ta.
Strandbergi sõnul ei lähtunud ükski Roheliste ettepanku kriitikuist mitte täna teada olevatest ajakasutuse uuringutest vaid mingist muust lähtekohast.
"Kahjuks on üsna tavapärane, et ühiskonna jaoks oluliste teemade tõstatamist seostatakse näiteks valmiskampaaniaga. See on nagu tempel, kus kirjas „Ärge seda juttu uskuge!",“ märkis Terviselehe väljaandja ja Roheliste juhatuse liige Aleksander Laane.
Laane lisas, et töönädala lühendamist, kui üht meedet tervena elatud aastate ja seega ka töövõime lisamiseks, on soovitanud kaaluda tuntud Euroopa teaduskeskused, kellel pole Eesti valimistega mitte mingisugust pistmist. „Lühidalt öeldes seisneb iva selles, et lühenenud tööaeg parandab inimeste tervist, mis lõppkokkuvõttes lubab aastate jooksul töötada praegusest tulemuslikumalt ja enam rahulolu pakkuvalt. Inimeste tervis on aga riigi majanduse tervise üks olulisemaid mõjutajaid,“ tähendas Laane.
Eestimaa Rohelised kutsuvad jätkuvalt ettevõtjaid ja majandusteadlasi arutama normtööaja lühendamise teemal sisuliselt ja faktidel põhinevalt.
"Lähtume neist teadmistest, mis meil olemas on. Need aga näitavad, et töökorralduses on ruumi küll ja veel,“ tõdes Strandberg. „Loomlikult võib eeldada, et era- ja avalikus sektoris on töökorraldus ehk märkimisväärselt erinev ja statistikaameti keskmised andmed ei pruugi vastata kõigi sektorite olukorrale ühetaolisel," ütles Strandberg.
