Miks peaksid turistid Eestisse tulema ja jälle tulema?

Iga turisti jaoks on põhjus siiatulemiseks erinev. Me kõik oleme ju erinevad, meie huvid on erinevad, seetõttu pole ka turist mingi keskmine inimene.

Puutumatut loodust hindav inimene tuleb siia näiteks ehedat looduselamust saama. Eesti väiksus mängib siin meie kasuks - lühikese aja jooksul ja väikesel maalapil saab turist kogeda väga erinevaid pinnavorme, teha linnuvaatlust, käia metsas ja rabas, külastada saari, jalutada piki mereranda - meil on ju nii pikk rannajoon! Kultuurihuvilised sõidavad Eesti läbi näiteks meie unikaalsete mõisate pärast. Enamikku tõmbab muidugi UNESCO pärandinimekirja kuuluv Tallinna vanalinn, mida külastatakse ikka ja jälle. Ka Eesti toit on leidnud oma identiteedi ning Eesti restoranikultuur on kõvasti edasi arenenud, mistõttu leiavad ka gurmaanid üha sagedamini tee Eestisse. Kõrges hinnas on ka Eesti ravimuda ja spaad - väga palju käib siin nö terviseturiste. Kokkuvõttes, meil on väga ilus loodus, tagasihoidlikud, ent sõbralikud inimesed, mõnusad kultuurisündmused, väärt arhitektuur - kokku hea ja hubane atmosfäär, mida inimesed Eesti puhul just hindavadki ning seda ikka ja jälle siia kogema tulevad.

Eesti on kümne aastaga tohutu positiivse arengu läbi teinud, kasvõi Tallinna linnapilt on tundmatuseni muutunud ning Eesti teedevõrk kõvasti paremaks muutunud. Inimesed tahavad kogeda ka muutunud Eestit. Üle 80% Eestis käinutest on öelnud, et tahaks siia kindlasti tagasi tulla!

On imelik, et Eestis on eraldi põllumajandusministeerium, kui turismil on palju suurem osakaal. Turismi, keskkonna ja põllumajanduse võiks kokku lüüa, mida arvate?

Eestis tegeleb turismi arendamisega EAS, mida kureerib majandusministeerium. EASi turismiarenduskeskus täidab enamiku funktsioone, mis oleks turismiministeeriumil. Määrav pole mitte institutsionaalne korraldus, vaid reaalne tegevus. Kindel on see, et eraldi üksuse loomine oleks palju kulukam, samas pole põhjust arvata, et turismiministeeriumi puudumine oleks turismi arengule takistuseks.

Samamoodi pole Eestil ju ka kaubandus-, energeetika- või transpordiministrit, kuigi tegemist on väga oluliste majandusharudega. Tänane olukord, kus muu majanduse arendamisel tuleb silmas pidada ka turismi vajadusi, olgu see siis transpordi või kaubanduse valdkonnas, loob pigem sünergiat, millest turism ainult võidab.

Mis võiks olla Eesti kaubamärk - peale odavate naiste? Näiteks on väga kahetsusväärne, et Laulu- ja Tantsupidude toimumisest ei tea enamus meil käivaid Lääne-Euroopa turiste suurt midagi, s.t. Eesti ei tähenda neile automaatselt laulvat Revolutsiooni ega Laulupidusid. Üldlaulupidu peaks olema Eesti kaubamärk, kuigi toimub vaid iga 4 aasta järel; samas on ka noorte laulupidu olemas.

Ühe asja tahaks kohe ära õiendada. Kurb on see, et me ise toodame endast sellist kuvandit ning välismeedia nopib siis sellised hinnangud üles. Kindlasti ei ole see Eesti peamine kuvand, samuti sõltub, kellelt küsida. Eesti kuvand on oluliselt mitmekesisem ning kui me ise endast rohkem head räägime, paraneb ka meie maine välismaal. Seega oleks aeg enda halvustamine lõpetada!

Eesti turunduskontseptsioonis on välja toodud sümbolid, mille kaudu me end tutvustame. Neid kasutatakse vastavalt kontekstile. Meie sümboliteks on just nimelt laulupidu, Tallinna vanalinn, Vana Toomas, paekivi, sood ja rabad, veekogud, ravimuda, saared jne. Laulupeoga oleme üksjagu tööd teinud, toonud paljusid välisajakirjanikke siia kohale ning julgelt võib öelda, et Tallinna vanalinna kõrval on just laulupidu meie tuntuim kaubamärk.

Eesti turunduskontseptsiooniga saab tutvuda lehel tutvustaeestit.eas.ee ning me julgustame kõiki neid materjale ka kasutama, et luua Eestist välismaal võimalikult ühtne kuvand.

Milline on Eesti turismi arengusuund?

Turismi arengusuund tuleneb Eesti riiklikust turismi arengukavast. Põhilised eesmärgid on ikka tuntuse ja positiivse maine tõstmine, atraktiivsete ja jätkusuutlike turismitoodete väljaarendamine ning turismiinfo kättesaadavaks tegemine. Selleks arendamegi visitestonia.com lehte pidevalt edasi, mis peab põhilise tutvustuse Eesti kohta ära tegema, kui inimene reisi Eestisse planeerima hakkab. Tuntuse tõstmiseks teeme turundustegevusi sihtriikides (keda täpsemalt huvitab, siis vastavad tegevuskavad leiab siit: http://www.puhkaeestis.ee/et/eesti-turismiarenduskeskus/spetsialistile/eesti-kui-reisisihi-tuntuse-suurendamine/tegevuskavad). Samuti koolitame turismispetsialiste ning anname toetusi turismiobjektide rajamiseks ja arendamiseks.

Eesti turismistrateegia peab oluliseks püsivust valitud teel, see tähendab näiteks, et meie sihtturud on püsivalt samad.

Mis on see, millele välismaalased tavaliselt esimesena mõtlevad, kui
kuulevad sõna "Eesti"?

Kõige tuntum märk on Tallinna vanalinn, ka laulupeost ja laulvast revolutsioonist ollakse kuuldud. Ülejäänu sõltub juba isiklikust kogemusest. Teistele, kes Eestist vähem teavad, seostub Eesti ilmselt sellega, mis parasjagu uudistes on olnud, seega see varieerub. Hetkel, kui euro tulek on pikalt uudistes olnud, seostatakse meid kindlasti sellega.

Kuidas on Eesti maine välisriikides, v.a. euro-saavutus?

Maine on riigiti erinev. Negatiivset mainet pole meil üheski riigis, kuid kaugemates maades on lihtsalt teadlikkus Eestist veel madal, mida me oma kampaaniatega püüame tõsta. Lähemate riikide elanike seas põhineb maine isiklikul kogemusel - kas on ise käidud või teatakse kedagi, kes on käinud ja rääkinud. Seega ühte üldist pilti tavaliselt ei ole.

Meie euro-saavutus tõstab samuti riigi tuntust. Näiteks keskmise Saksa turisti teadlikkus kolmest Balti riigist on tõusnud - enam ei aeta meid segi, kuna me eristume euro kasutuselevõtuga selgelt.

Kui palju Eesti kulutab aastas turismi edendamisele?

Turismi edendamist tuleks vaadelda erinevatest aspektidest. Üks olulisemaid tegevusi on Eesti tutvustamine välisriikides, näiteks möödunud aastal investeeris riik sellesse 68 mln kr. See hõlmas erinevaid kampaaniaid välisturgudel, messidel osalemist, pressireise, infomaterjale jm väga sisulisi tegevusi, mis lähtuvad Eesti kui reisisihi strateegiast, kus on määratletud ka meie peamised sihtturud.

On riike, kus me suhtleme põhiliselt lõpptarbijatega, nagu meie Läänemere-äärsed naabrid Soome, Venemaa, Rootsi ja Saksamaa kuid ka riike, kus keskendume ajakirjanike kaasamisele, et üldist Eesti-teadlikkust tõsta, näiteks Prantsusmaa. Kampaaniaid välisriikides on meie toel teinud ka turismi erialaliidud, kuid kõik kasutavad ühtset kontseptsiooni, et sõnum oleks järjepidev ja äratuntav ning toetaks ka riigi turunduskampaaniaid.

Möödunud aastal lansseerisime Eesti peamise visiitkaardi, visitestonia.com kodulehe erinevate keeleversioonidega. Me Eestis oleme harjunud sellega, et inglise keelest piisab, kuid tegelikult on Euroopa väga mitmekeelne ning enamik suurriikide esindajaid valdab vaid oma riigikeelt ning soovib infot just selles keeles saada. Täna näeme vajadust keelevalikut veelgi suurendada.

Riik on eraldanud perioodiks 2008-2013 turismitoodete arendamiseks Eestis üle 2 miljardi krooni. Selleks, et turist üldse tahaks Eestisse tulla, peab siin olema piisavalt atraktiivseid nö turismitooteid, mida pakkuda. Kuna riik ise seda ei tee, siis aitame ja innustame ettevõtjaid neid tooteid välja arendama. Vaja on suuri turismiatraktsioone, selleks et huvi äratada.

Vastavalt turismisektori vajadusele oleme pakkunud ka koolitusi ja kvaliteediarendamise programmi. Turismiettevõtetele on need kõik tasuta.

Lisaks finantseerib riik ka Eesti Konverentsikeskust ning regionaalseid turismi katusorganisatsioone. Samuti peame üleval Eesti turismiinfokeskuseid, mis on siseturismi seisukohast A&O.

Kuid lisaks sellele tuleb vaadelda ka riigi ja omavalitsuste kulutusi infrastruktuurile ja riikliku tähtsusega objektidele, mis kõik toetavad nii otseselt kui kaudsemalt turismi edendamist. Näiteks erinevate objektide arendamine, mille üks väljundeid on ka turism, aitavad kaasa turistide huvi kasvule. Seega ei saa ühte konkreetset numbrit öelda, kuna see mõiste on laiem.

Kui hea on EASi ja turismiettevõtete koostöö?
EASil on hea koostöö kõigi turismivaldkonna katusorganisatsioonidega. Me kaasame neid nii strateegiaprotsessidesse kui turismi tegevuskavade koostamisse, seega arvestame nendega igal sammul. Eesti erialaliitudega on hea koostööd teha, sest nad on ise aktiivsed ja huvitatud oma teenuste pakkumisest. EASil on Eesti turismiteenustest hea tervikpilt, anname ettevõtetele tagasisidet ning suhtlus on igapäevane.

Kui palju turistid Eestile aastas sisse toovad?
2009. aastal andis turismiteenuste eksport 16,2 miljardit krooni, see moodustub erinevatest turismiteenustest nagu majutus, transport jm teenindus. See on küll 8% vähem kui 2008. aastal, sest 2009. aastal räsis kogu maailma majanduskriis, mis on andnud tunda kõigi riikide turismituludes. Samas oli Eesti 8% langus isegi väiksem kui mitmetel turismiriikidel.