“Lihatoodete koostis on suhteliselt ebamäärane, aga mitte üksnes lihatööstused pole siin patused, vaid seadused ja määrused ei nõuagi neilt praegu täpsemat teavitamist,” ütles ETAle maaelukomisjoni esimees Ants Käärma pärast teisipävast lihatööstuse probleemide üle toimunud arutelu.

Maaelukomisjon otsustas, et põllumajandusministeerium hakkab kiiresti vastavat seadusandlust täiendama. Kõigepealt tuleb defineerida lihatoodete koostisosad õigesti. Näiteks termineid “liha” ja “lihamass” ei tohiks samastada ning vorstitoodete pakendil peaks olema selgelt öeldud, kui palju on tootes liha või lihamassi. Praegu võib lihamassi mõistest mitut moodi aru saada, nentis Käärma.

Koostis peaks olema tootele märgitud nii, et ostja oskaks sellele tähelepanu pöörata. Kui praegu on vorsti markeeringul loetletud koostis, siis pole öeldud, kui palju seal mingit ainet on, märkis maaelukomisjoni esimees.

Komisjon arutas ka selle üle, et üldtuntud vorsti- ja muude lihatoodete nimed on kasutusel paljudes lihatööstustes, aga toodang on täiesti erineva kvaliteedi, koostise ja hinnaga. “Ka siin on tarvis regulatsioon sisse viia. Kui nimetus pole kellegi omand, siis peaks sel tootel olema üsna kindel koostis, retsept peaks olema ühesugune,” lausus Käärma.