Toomas Hurt: Kiviõli Keemiatööstus ei vaja riigi abikätt
Esiteks, 700 inimese töötuks jäämine ei saa olla paljasõnaline ähvardus – kus on riigil täpsem analüüs, et Kiviõli Keemiatööstuse (KKT) püsimajäämine on üheselt seotud oma karjääri omamisega?
Olen küsinud arvamust mitmelt tuntud audiitorilt, kes üheselt kinnitavad, et KKT kohta kättesaadavad majandusaasta aruanded ja muud avalikud dokumendid ei anna piisavalt infot, mille põhjal saaks OÜ Kiviõli Keemiatööstuse majandamise efektiivsuse ja jätkusuutlikkuse kohta järeldusi teha.
Kuidas saavad sellega aga hakkama riigiametnikud, kellel puudub täpsem arusaam konkreetse eraõigusliku äriühingu tegevuspõhimõtetest? Kas riik on tellinud firma rahaasjades mingisugusegi kontrolli?
Veelgi enam: julgen väita, et Kiviõli Keemiatööstusel on kõik eeldused omal käel hakkama saamiseks ja firma ei vaja Eesti riigilt erikohtlemist.
Select Oil NV oli kuni 2007. aasta lõpuni Kiviõli Keemiatööstuse väikeosanik. Üks protsent polnud piisav ettevõtte igapäevasesse juhtimisse sekkumiseks, aga andis piisava ülevaate antud firma juhtimisest ja rahaasjadest. Tehase ostuprotsessi vaagides, tellisime Swedbankist (siis veel Hansapank) KKT omakapitali väärtuse hindamise ja ka see kinnitas tehase jätkusuutlikkust. Nimetatud hindamine oli tehtud KKT omanike teadmisel ning juhtkonna poolt esitatud algandmetele tuginedes.
Seetõttu väidan, et Kiviõli Keemiatööstuse tänastel majanduslikel probleemidel saab olla vaid kaks põhjust: täielik korralagedus ettevõtte juhtimises või pahatahtlik rahade väljakantimine firmast eesmärgiga näidata ettevõtet tegelikkusest nõrgemana, et ametnike ja poliitikute kaastundele mängides pressida riigilt välja soodustusi.
Kui valitsus algatab täna sundvõõrandamise protsessi, siis kuidas ta saab olla kindel, et Toomas Tamm näiteks kuue kuu pärast ei küsi juba uusi soodustusi, näiteks maksusoodustusi?
Juhin tähelepanu sellele, et Kiviõli Keemiatööstuse esindaja Raivo Loti kinnitused tükipõlevkivi sisseostmise võimatuse kohta ei vasta tõele. Kuigi KKT pole kordagi tõendanud oma sellist väidet, on praeguseks olemas vastupidist tõendav info otse AS-lt Eesti Energia Kaevandused. Vastupidiselt kogu menetluse jooksul kinnitatule, tarnib Eesti Energia kaevandused Kiviõli Keemiatööstusele iga kuu 10 000 tonni tükipõlevkivi.
Eesti Energia Kaevandused on praeguseks ametlikult kinnitanud, et, kui Keemiatööstus esitaks ametliku soovi osta 45 000 tonni tükipõlevkivi kuus, siis see ei ole välistatud. Eesti Energia Kaevandused toodab keskmiselt 1,4 miljonit tonni põlevkivi kuus, Keemiatööstuse vajadus moodustab sellest kogusest vaid kolm protsenti. Teadaolevalt ei ole Kiviõli Keemiatööstus järgmise aasta põlevkivitarnete osas Eesti Energia poole siiani ametlikult pöördunudki. Ka Eesti Energia nõukogu liige Rein Kilk on Kuku raadio eetris tunnistanud, et tema jaoks on arusaamatu, miks ei võiks Kiviõli Keemiatööstus osta Eesti Energia Kaevandustelt kivi nii, nagu seda teeb näiteks samas valdkonnas tegutsev Viru Keemia Grupp?
Mis saab edasi? Maaomanikud on lubanud kõigi seaduslike vahenditega seista oma õiguste eest ning viia vajadusel protsessi välja Euroopa kohtuni. Tekkiva juriidilise sasipuntra lahtiharutamiseks läheb aastaid. Olles ise Kiviõlis sündinud, tunnen väga muret Kiviõli Keemiatööstuse tänaste töötajate ja linnaelanike pärast, kes tehase omaniku omakasupüüdlike ambitsioonide tõttu elavad psühholoogilise šantaaži tingimustes. Tundes Toomas Tamme olen kindel, et ta on riigile koha kätte näitamiseks suuteline tehase ka mõneks ajaks kinni panema. Majandus tühja kohta ei salli. Kui perekond Tammed ei suuda või ei taha KKT-d mõistlikult ja ausalt majandada, siis tuleb selle ettevõtte asemele keegi teine. Põlevkivi on Eesti riigi kõige olulisem loodusvara, mida tuleb käidelda „Põlevkivi kasutamise riiklikust arengukavast“ lähtudes heaperemehelikult ja keskkonnasõbralikult.
Kindlasti leidub ettevõtjaid ja investoreid, kes on huvitatud selle perspektiivse valdkonna arendamisest, kasutades kaasaegseid, keskkonnasäästlike tehnoloogiaid ning luues seejuures lisaväärtust ka Eesti Vabariigile.
