Looduskaitsealade täis ehitamine tuleb peatada
Äripäev taunib valvama seatud keskkonnaministeeriumi ja -teenistuste liiga rohkeid erandeid, mis hoogustavad kaitsealadel ehitustegevust. Kohati jääb mulje erandite tegemise parteipoliitilisest subjektiivsusest.
Eesti elanikkond väheneb, seega peaks ruumi justkui jätkuma. Pirita jõe org, 600 hektarit, on maastikukaitseala alates 1957. aastast, kuid tänased seadused ei välista seal ehitustegevust.
Maad on tagastatud seaduslikele omanikele, kellel on tekkinud nii õigused kui ka kohustused. Kui lasta hinnalisel maal niisama seista, tuleks ju maksta vaid kopsakat maamaksu midagi vastu saamata. Kartuleid juba maha ei pane, pealegi on intensiivne põllumajandus suuremaid looduse reostajaid.
Kuid kas planeeritav ridaelamu looduskaunisse kohta ikka sobib, on ise küsimus. Kallile maatükile tahab ratsionaalne inimene ehitada tõepoolest võimalikult kõrge ja mahuka hoone, kuid sellele peaksid igasuguste lubade väljaandjad vastu seisma, rakendama n-ö positiivset bürokraatiat. Samas, rokk-kontserdid ja jaanituled lagastasid Pirita jõekääru rohkem kui vaikne ja viks elamine.
Inimtegevuse sobivus või sobimatus looduskaitsealadel on üldisem kui ainult Pirita jõekääru juhtum. Looduskaitsealasid on võrdlemisi lihtne olnud moodustada, kuid nad vajavad ka hooldamist, seega sajaprotsendiliselt inimese sekkumist vältida ei saa. Muidu alad ju metsistuksid.
Lahemaa rahvuspark — esimene rahvuspark tollases N Liidus — hõlmab 65 000 ha, inimesi ei saa nii suurelt alalt deporteerida.
Paralleeli võib tõmmata Tallinna vanalinnaga, mis on küll muinsuskaitse all, kuid kuhu elama asumist peetakse lausa soovitavaks. Elanikud korrastavad kodu, hoiavad linnal silma peal, ei lase vanalinnal muutuda kõledaks.
Kui looduskaitsealasid asustaksid üksikud hea tahtega püsielanikud, kes aitaksid seal korda, näiteks salakütte eemal hoida, poleks midagi katki. Kuid Vilsandi rahvuspargis puhkemajade eriloal ehitamine ületab mõistlikkuse piirid. Iseäranis siis, kui eriluba on saadud puhtalt parteipoliitilise eelistuse järgi.
Kui tuleb uus keskkonnaminister, saavad eriloa järgmised truud parteisõdurid, kuni looduskaitsealad ongi maju täis ehitatud.
Paljud turistid külastavad Eestit veel (suhteliselt) puutumatu looduse pärast. Nad tulevad Eestisse vaatama seda, mida neil endal enam ammu pole.
Ühtede saksa turistide matk sai Tallinnast väljapoole jätkuda vaid niikaua, kuni nad märkasid heinamaal jalutavat toonekurge. Et auto peeti pikaks ajaks kinni, siis järelikult said nad elamuse. Loodusturistid vaatavad ise siin pikemalt ringi ja soovitavad teistelegi. Vaevalt et saksmannid oleksid peatunud mõne villa juures — neid neil endilgi, ja uhkemaid.
