Kõiki kahjusid ei korva ka kaskokindlustus
Näiteks siis, kui ületasid õnnetusse sattudes oluliselt kiirust või sõitsid suverehvidega ajal, mil talverehvid on kohustuslikud, kirjutab finantsinspektsiooni tarbijaveeb minuraha.ee.
Seetõttu on kaskokindlustuse lepingu sõlmimisel väga oluline kindlustustingimustes läbi lugeda välistused ehk need kahjud või kulud, mida kindlustusselts ei hüvita. Näiteks on üldjuhul välistusena kirjas olulised liikluseeskirja rikkumised nagu lubatud sõidukiiruse oluline ületamine, purjuspäi sõitmine jne. Samuti ei pruugita kindlustushüvitist maksta, kui su autol olid avarii põhjustamise ajal all suverehvid, kuid seaduse järgi kehtis juba kohustus sõita talverehvidega. Eestis on talverehvid kohustuslikud 1. detsembrist 1. märtsini.
Samuti ei maksta üldjuhul kindlustushüvitist siis, kui oled autovõtmed unustanud kohvikus jope taskusse ning seetõttu on vargad saanud auto minema viia. Ka siis, kui oled ise autouksed lukustamata ja signalisatsiooni peale panemata jätnud ning auto varastatakse, üldjuhul hüvitist ei saa. Pane tähele, et varguse ja röövimise vastu kindlustatud autole peab olema paigaldatud signalisatsioon ja immobilaiser.
Täiskasko, osakasko või minikasko?
Kaskokindlustuse lepingut sõlmima hakates tasub teada, et kindlustusseltsid pakuvad erineva kindlustuskaitse ulatusega lepinguid, näiteks täiskasko, osakasko või minikasko. Sõltuvalt seltsist võivad need kanda ka teistsugust nime, kuid isegi siis, kui nimi on sama, erinevad kindlustuslepingu tingimused igas seltsis. Seetõttu on oluline võrrelda vähemalt kolme seltsi pakkumisi, et leida enda jaoks sobivaim.
Reeglina nõuavad liisingufirmad liisitud autodele maksimaalse kindlustuskaitsega paketti, nn superkaskot või täiskaskot. Kui auto ei ole liisitud, tuleks lähtuda eeldusest, et kindlustada on mõistlik sõidukit, mille taastamine või remontimine käib sulle masina hävimise või kahjustumise korral üle jõu. Kui otsustad kaskokindlustuse lepingu sõlmida, võid valida ka väiksema kindlustuskaitse, nn minikasko või osakasko. Nende puhul tuleb samuti esile seltside pakutavate tingimuste erinevus. Näiteks pakub üks kindlustusselts minikaskoga kaitset röövimise, tulekahju ja varguse vastu, kuid ei kindlusta õnnetusjuhtumit. Samas mõned teised seltsid kindlustavad minikaskoga just õnnetusjuhtumi vastu, aga mitte varguse ja röövi vastu. Siin peabki kindlustushuviline ise hindama, kas tema masina puhul on tõenäolisemaks riskiks vargus või hoopis õnnetusjuhtum, näiteks enda süül avariisse sattumine või teele ette jooksva metslooma allaajamine.
Kaskokindlustuse puhul kehtib sulle alati ka omavastutus ehk teisisõnu see osa kahjust, mille pead ise kandma. Omavastutuse suurus lepitakse kokku lepingut sõlmides. Osades seltsides on väikseim omavastutus 2000 krooni, teistes 3000 krooni. Eraldi omavastutuse suurus on kehtestatud varguse või röövimise puhuks ning üldiselt pannakse see lepingusse kirja protsendina kahjust, mille kannad sina kui kindlustusvõtja. Madalaim varguse omavastutus võib olla seltsiti erinev, kuid üldiselt algab omavastutus 10 protsendist.
Milliseid riske kindlustada?
Lepingu sõlmimisel tasub tähelepanu pöörata mitte ainult sellele, milliste riskide vastu kindlustus kehtib, vaid ka sellele, mida loetakse kindlustusjuhtumiks. Nii on võimalik aru saada, mida on ühe või teise kindlustusriski all mõeldud ning mis kuulub kindlustusjuhtumi korral hüvitamisele. Erinevate kindlustusseltside lepingutingimused pakuvad erinevas ulatuses kindlustusjuhtumiks tunnistatavaid sündmusi.
* Õnnetusjuhtumiks loetakse sõiduki kahjustumist või hävimist ootamatu sündmuse tagajärjel. Selliseks sündmuseks võib olla liiklusõnnetus, loodusõnnetus jne. Näiteks sõiduk saab kannatada metsloomale otsasõidu tagajärjel või põhjustab kahju üleujutus jne.
* Tulekahjuks loetakse sõiduki kahjustumist või hävimist, mis on seotud ootamatu tule puhkemisega, aga ka suitsu, tahma ja kustutustöödega.
* Vandalismiks loetakse sõiduki kahjustumist või hävimist kolmanda isiku tahtliku teo läbi.
* Varguseks, röövimiseks loetakse sõiduki kadumist (hävimist) või kahjustumist sõiduki varguse või röövimise käigus.
Tutvu hoolikalt ka sellega, mis on kahjujuhtumi puhul hüvitise arvutamise aluseks – kas sõiduki turuväärtus, ostuhind, kokkuleppeline väärtus jne? Üldjuhul jätab kindlustusselts endale õiguse määrata hüvitamise viisi. Selleks võib olla sõiduki remont, rahaline hüvitis, asendamiskulude hüvitamine jne.
Kindlustusmakse suurus sõltub mitmest asjaolust
Auto kindlustusmakse suurus sõltub peaasjalikult selle margist, mudelist, vanusest ja mootori võimsusest. Samuti sõltub makse sellest, kui suure summa valisid omavastutuseks – valides suurema omavastutuse, saad vähendada kindlustusmakset.
Ühtlasi pane tähele, et kindlustusmakse suurus samale sõidukile erineb seltsides üsna tublisti, seega tasub hindu ja tingimusi võrrelda. Kuid kindlustusandja valikul ära lähtu ainult kindlustusmakse suurusest, vaid uuri eelkõige, milliste riskide vastu ja millistel tingimustel kindlustuskaitset pakutakse. Seega vali kindlustusselts kõikide lepingutingimuste põhjal tervikuna.
