Eestlane maksab palgalt kõige rohkem makse

Eestlaste tegelik maksukoormus on kõrgem kui teistes arenenud tööstusriikides, selgus Eesti teadlaste uuringust.

Kahe lapsega üksikvanema puhul on Eestis tegelik maksukoormus 43,58%, millega Eesti on 30 arenenud tööstusriigi seas esikohal. Abielupaar kahe lapsega omab tegelikku maksukoormust 47,79% osas, Eesti on sellega samuti esikohal.

Üksikisiku näite puhul on Eesti 50,45% teisel kohal pärast Taanit.

“Eesti maksusüsteem on kõige enam kiivas just tööjõumaksude osas,” ütles Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi teadlane Paul Tammert neljapäeval seda uuringut tutvustades. Tööjõumaksud on nii töötaja kui tööandja poolt makstav tulu- ja sotsiaalmaks.

Eesti Tuleviku-uuringute Instituut uuris sotsiaalministeeriumi tellimusel maksusüsteemi mõju tööhõivele.

“Eesti oluliseks erinevuseks Lääne riikidest on asjaolu, et majanduskasv ja välisinvesteeringud ei ole toonud kaasa tööhõive kasvu,” ütles Tammert. Tema hinnangul oli tööpuuduse vähenemine 2001. aasta lõpus tingitud ettevõtjate maksukoormuse vähenemisest, kui investeeringud said tulumaksust vabaks.

Tammerti ütlust mööda investeeriksid ettevõtjad töökohtade loomisesse rohkem, kui tööjõumaksud oleksid madalamad.

Eesti kõrge tööjõu maksukoormus tähendab teadlaste hinnangul varimajanduse suurt osakaalu ja ettevõtjate huvi investeerida töökohtade automatiseerimisse. “Töökohtade automatiseerimine seab surve haridussüsteemile, sest need, kes masinaid juhivad, peavad olema hästi haritud insenerid,” ütles Tammert.

Samas kasvatab Eesti erakõrghariduse osakaalu. “Järelikult seab see omakorda surve palkade tõusule,” ütles Tammert.

Maksude vähendamise mõju uurimiseks kohtusid teadlased poliitikute, tööandjate ja töövõtjatega. “Me ei kaalunud sotsiaalmaksu vähendamist, sest Eestis pole selle elluviimiseks poliitilist jõudu,” ütles Tuleviku-uuringute Instituudi teadlane Erik Terk.

Tuleviku-uuringute Instituut mängis läbi Eesti poliitikute pakutud maksukoormuse vähendamise lahendused.

Keskerakonna ja Mõõdukate pakutud astmeline tulumaks soosiks madalamaid elanikkonnakihte. Suurema osa inimeste sissetulekud jääksid samaks. Teadlaste hinnangul võib astmelise tulumaksu mõjul Eesti jääda odava tööjõu maaks, kuigi tööhõive võib just seeläbi tõusta.

“Tõsi ta on, et surve selle elanikegrupi palkade tõusule väheneks. Ettevõtjatel tekiks motiiv investeerida valdkondadesse, kus palk on 2000–3000 krooni kuus,” ütles majandusministri nõunik, keskerakondlane Heido Vitsur.

Reformierakond on valimismotona käinud välja ettepaneku vähendada üksikisiku tulumaksu 5–6 protsendi võrra.

Eelarves tekkiva puudujäägi katmisel käibemaksu tõstmisega ei pruugi teadlaste hinnangul tööjõu hind oluliselt muutuda, sest palga kasv on näiline. “Tarbida saab sama palju kui enne,” ütles Terk.

Vitsuri hinnangul tulumaksu 5–6protsendiline alandamine tööjõuturgu ei mõjuta. “Kasu, mida sellest saavad inimesed, kes teenivad 4500–5500 krooni, on väike,” ütles ta.

Vähendades üksikisiku tulumaksu määra 10 protsendi võrra, kuid laiendades omandimaksu baasi, võib teadlaste hinnangul saavutada töökohtade arvu suurenemise. “Et investeeringud kinnisvarasse on kulukamad, suureneks olmetarbimine, mis omakorda mõjutaks teenindussfääri arengut,” kirjutavad teadlased uurimistulemusi kokku võttes.

Samas juhivad nad tähelepanu, et kapitali maksustamine võib tuua kaasa investeerimise vähenemise, mis omakorda võib mõjutada tööhõivet. “Peab arvestama ka, et Eesti omanik pole sageli võimeline lisamaksukoormust kandma,” ütles Vitsur.

Tuleviku-uuringute Instituudi uurimus maksusüsteemi ja tööhõive seostest ning Eesti maksukoormuse võrdlus teiste arenenud riikidega pannakse üles sotsiaalministeeriumi koduleheküljele.